Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (1880-1838) Maastikud, linnavaated, aktid, portreed Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914) Ludwig Kirchner, "Autoportree sõdurina" (1915) Erich Heckel (1883-1970) Graafik, maali alal iseõppija
kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa tagasi Tallinna ning tegutses 1900-07.a Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna .Ta oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse “Sezession” näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. Tallinnas maalis kunstnik mõned lähemate tuttavate portreed, näiteks “Tšerkessi poiss”. Näo elav ilmestus annab tunnistust vaieldamatust portretistivõimekusest, ent samal ajal kõnelevad üldlahenduse vormirangus, joonistuslik selgus ning värvikäsitluse iseärasused päris selget keelt akademistliku suuna domineerimisest
kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Lisaks, Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Gustav Klimt suri Viinis. Kunstniku viis südameatakk ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäidki lõpetamata. Gustav Klimt Looming Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ning hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Lisaks ka tähtis sümbolismi esindaja. Tema loomingu hulka kuulub maale,
Tartu Ülikool Referaat Gutsav Klimt Koostas Elis Mets Tartu 2011 Sissejuhatus Gustav Klimt (14.06.1862 06.02.1918) on sündinud Austrias Baumgartenis. 1879. aastal astus ta Viini Kunsti ja Käsitöö Kooli, mille lõpetas arhitektuurilise dekoraatori väljaõppega. 1888. aastal pälvis Klimt keiser Franz Josef'lt Kuldse Teeneteordeni panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Sajandivahetuse aegu valmisid kolm laemaali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) Viini Ülikooli Suure Saali jaoks, kuid neid kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning ,,pornograafilise" ainese poolest. Seetõttu ei pandud neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Kõik kolm tööd hävitati aga põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta mais. See oli ka ühtlasi kunstniku viimane avalik tellimustöö.
teatrite, pankade, ja valitsusasutuste kerkimisega. Need ja teised ehitised näitasid üles Habsburgide ajatusele omast monumentaalsust ja selget ornamentaalset laadi. Kunst Austrias arenes kunst tihedas kokkupuutes Saksa kunstiga, ent mõjutusi andsid ka Itaalia, Ungari ja Tsehhi kultuurid. Paljude sajandite jooksul toimis Viini keiserlik õukond tugeva magnetina kuntsnikele kõikjalt Euroopast. 19. sajandil lõid Viini Sezession-kuntsnikud silmapaistvaid taieseid. Mitu Austria maalijat on võitnud rahvusvaheliselt tunnustust, ent tähelepanu pälvivad ka vähem kuulsad kunstnikud. Arvatavasti tuntuim Austria maaliatest on olnud Gustav Klimt (1862-1918), Viini Sezession'I asutajaliige ja peamine esindaja. Ta kasutas oma maalides kulda ning ilustas neid rabavate "mosaiikidega". Ainestik oli tihti allegooriline, segunenud peene erootikaga. 5
rahutust. Vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks. "Karje" valmis lõplikult 1893. aastal. Aastal 1892 leidis aset kaks sündmust, mis hoogustasid juugendi arengut maalikunstis ja graafikas. Esimeseks oli Edvard Munchi näitus Berliinis, mis tekitas skandaali ja seetõttu kiiresti suleti. Näitus tekitas sellist segadust ja reaktsiooni avangardi vastu, et aastal 1899 asutati impressionist Max Liebermanni juhtimisel Berliini "Sezession". (Teiseks oluliseks sündmuseks oli Belgia rühmituse "XX" baasil loodud grupp "XI".) 1893. aasta detsembrikuus korraldas Munch näituse Unter den Lindenis. Tema samal aastal valminud kuulus teos "Surm haigetoas" tekitas palju ärevust kunstiseltskondades. Teoses kajastub jällegi õe Sophie surm (maalil on näha ka Edvard ja ülejäänud perekond). 1895. aastal suri ta vend Andreas, kunstnikule oli see järjekordne saatusehoop, mis leidis kajastamist ka tema loomingus. 1896
perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning "pornograafilise" ainese poolest. Kõik kolm tööd hävitati põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta maikuus.
tavapärase perspektiivi kasutamise, muutes vaatepunkte- ja nurkasid nii, et figuurid piltidel nägid välja deformeeritud ja väänlevad. (Steiner, R. 1993) Joonis 3. Istuv paar aka Egon ja Edith Schiele (allikas: www.egon-schiele.net/) ,,Istuv meesakt" (autoportree) eraldab n-ö Schiele loomingut Klimtist, märkides tema loobumist ornamentaalsest, passiiv-erootilisest kehast, mida kritiseeriti kui ülemäära naiselikku Sezessionstili (Sezession - Austria kunstnike ühing, mis asutati 1897 ja kuhu kuulus ka Schiele) visuaalkultuuri. See muutus läks peale mitmetele kunstikogujatele ja patroonidele, eriti arvestades Sezessioni populaarsuse vähenemist tol hetkel. Schiele figuurid oli väärtuslik kaup kunstiturul. (Blackshaw 2007) Kui Klimti töödel olid modellid piltidel intiimses üksinduses, tehes vaatajast just kui voyeuri, siis Schiele omad vastupidi jätavad mulje kunstniku poolt sätitud poosidest ja tema visioonist
hoonete teatrite, pankade, ja valitsusasutuste kerkimisega. Need ja teised ehitised näitasid üles Habsburgide ajatusele omast monumentaalsust ja selget ornamentaalset laadi. [1. ] Kunst Austrias arenes kunst tihedas kokkupuutes Saksa kunstiga, ent mõjutusi andsid ka Itaalia, Ungari ja Tsehhi kultuurid. Paljude sajandite jooksul toimis Viini keiserlik õukond tugeva magnetina kuntsnikele kõikjalt Euroopast. 19. sajandil lõid Viini Sezession-kuntsnikud silmapaistvaid taieseid. Mitu Austria maalijat on võitnud rahvusvaheliselt tunnustust, ent tähelepanu pälvivad ka vähem kuulsad kunstnikud. Arvatavasti tuntuim Austria maaliatest on olnud Gustav Klimt (1862-1918), Viini Sezession'I asutajaliige ja peamine esindaja. Ta kasutas oma maalides kulda ning ilustas neid rabavate "mosaiikidega". Ainestik oli tihti allegooriline, segunenud peene erootikaga. [1. ] 6 Majandus
4 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Esiteks tuli tal kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses, juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on olemas oma kunstnikud, kes teenivad kõrgeid eesmärke.Laikmaa oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse Sezession näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. 1900.a novembri keskpaiku asus Laikmaa teele Müncheni poole, et külastada sõpra Kristjan Rauda ja vaadata üle uus ja paljutõotav saksa kunstikeskus. Pariisis ja Münchenis veedetud kuud tõid murrangu Ants Laikmaa loomingusse - kokkupuuted realismi ja impressionismiga olid temasse jätnud sügava mulje. Juba jõuludel võis rändurit näha kodutalus Paibal, kus
Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud valitsema peredvizniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. 1897. aastal sai tal Peterburist villand ja lootis paremat õppimispaika Düsseldorfis, kuid pettus ka seal. Kaks aastat hiljeb naases ta Saksamaale, aga siis juba Münchenisse, mis oli sajandivahetusel riigi uuendusmeelseim kunstikeskus. Seal oli asutatud rühmitus "Münchener Sezession", mis koondas Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5
annaabi.ee 
