..........................................15 7. Toidu kalorsus.......................................................................................................17 2 1. Vene köögi iseloomustus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: suitsutatud tuurakala (tuurabalõkk), sevrjuuga mädarõikaga, vähesoolane lõhe (väärislõhe), punane-, must- ja roosa (lõhelaste) kalamari, marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntakse, kujunes lõplikult välja üle saja aasta tagasi, XIX sajandi teisel poolel. Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid
Rohkem kui tonn kaaluvad ,,amuuri beluugad" kaluugad. Niisuguseid hiiglasi nähes paneb imestama mitte niivõrd nende keha pikkus , kuivõrd nende kaal. Keha on nendel kaladel väga kõrge ja paks, pikkus aga polegi nii imestusväärne. 15 Pilt 14. Beluuga ( Huso huso).( http://www.husohuso.co.uk/wp- content/uploads/2009/02/huso-huso-sturgeon.jpg) Tuurad ja sevrjuuga kuuluvad samuti suurte kalade hulka.Kõige suuremaks kasvab altlandi tuur ehk samb; ta kaalub kuni 160 kg. On teada kuni 280 kg raskuste atlandi tuurade väljapüüdimise juhtumeid, kelle pikkus oli kolm ja pool meetrit. 1930. a. juunis püüti Laadoga järve lõunaosas 265cm pikkune ja 128 kg raskune emane atlandi tuur. Haruldaselt eksemplarilt nüliti nahk ja anti Teaduste Akadeemia Zoloogiamuuseumile.(Leningradis) kaaviku valmistamiseks. Laadoga kalurid teatasid meile,
· lõhe filee erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · lõhe steik erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · grillivardad kalast (erinevad variandid) Kalamari Kalamari on ükskõik millise kalaliigi söögiks kõlbulik mari. Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kaaviar. Tuuraliste (beluuga, sevrjuuga, sterlet või tuur) peeneteraline, kergelt soolatud must mari, mida gurmaanid peavad üheks suurimaks delikatessiks. Parim kaaviar tuleb Kaspia mere äärsestest riikidest: Iraanist, Afganistanist, Kaukaasia riikidest ja Kasahstanist. Punane kalamari. Lõheliste suureteraline mari, mida eelistab enamik tavasööjaid, kuna selle maitse on kaaviari omast mahedam. Muu kalamari. Põhimõtteliselt on söödav ja enamasti maitsev ka teiste kalade mari, kaasa arvatud räim, ahven ja haug
konservide valmistamiseks. Tuurlastel on piklik keha, mis on kaetud viie kilbireaga üks seljal, kaks külgedel ja kõhul. Soomused puuduvad. Seljauim asub sabauime lähedal. Sabauim meenutab tüüri. Hammasteta suu asub pea alumisel poolel. Luustik on kõhreline. Liha rasvarikas, värvuselt valgest kahvaturoosani. Tuurlastelt saadakse hinnalist toodet tuuramarja (musta kalamarja). Tuurlased on atlandi tuur ja põhiliselt Venemaa vetesse jäävad tuur, siberi tuur, beluuga, sevrjuuga jt. Beluuga kaal võib küündida 1000 kg. Säga on suure peaga. Nahk soomusteta. Kaal kuni 300 kg. Liha on maitsev, magusavõitu, võrdlemisi rasvane. Elutseb magedas vees. Angerjas on ussitaoline. Pikkus kuni 2 m. Liha maitsev ja rasvarikas (22...32%). Silm on samuti ussitaoline. Pikkus kuni 50 cm. Liha sisaldab rasva 19...34%. Kasutatakse praetult ja marineeritult. Sinikala liha on õrn, maitsev, lahja, kuid valgurikas. Kaalub kuni 10 kg. Püütakse Atlandi ookeani keskosast
Jõesilm Ojasilm Jõeforell Vikerforell Rünt Rääbis Viidikas Peled Tippviidikas Peipsi siig Nurg Merisutt Harjus Latikas Tuur Peipsi tint Vimb Vene tuur Haug Nugakala Siberi tuur Emakala Angerjas Koger Sevrjuuga Väike tobias, Särg Hõbekoger Räim nigli Teib Karpkala Kilu Suur tobias Turb Pakslaup Vinträim Must mudil Säinas Trulling Ansoovis Väike Lepamaim Hink Lõhi mudilake
annaabi.ee 
