pumbajaamad. Heitvee eelvooludena kasutati Ojamaa jõge. Aidu karjäär, Aidu karjääri ning AS Mäetehnika olmeveed suunatakse linnade tsentraliseeritud kanalisatsioonisüsteemidesse. Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotranšee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki. 4. Tehnika 1) Bilassid 2) 4 jalgekskovaatori a)15m3 b)20 m3 c)ja on 2 mis on 10 m3 3) Ekskovaator EK65 4) Tavalised ekskovaatorid (komatsu) 6) Puur (augutegija lõhketöötegemiseks) Põlevkivi laadimine toimub mehhanilise labida tüüpi ekskavaatoritega EKG-5, mis transporditakse võimsate karjäärikalluritega karjääri rikastusvaabriku vastuvõtu- ja purustuskompleksi punkritesse. Rikastusvabrikus eraldatud aheraine veetakse
põhjavette. Tavaliselt kasutatakse tõusuvee levitamismeetodi rakendamiseks vihmaperioodil tekkivat kõrgveetaset. Tööpõhimõte seisneb selles, et kanalite avad, mis juhivad vett jõest settetiikidesse, on kõrgemad kui jõe aastaringne keskmine veetase. Juhtudel, kus tõusuvee levitamise süsteem on aastaringses kasutuses, võidakse tõsta jõe veetaset kunstlikult tammi abil selleks, et juhtida vesi sette tiiki. Kanalid, mis juhivad vett jõest settetiiki on suhteliselt lauged, tavaliselt 0,5% kallakuga. Settetiik ise jaguneb veel mitmeks väiksemaks basseiniks. Basseinid asetuvad üksteise suhtes nagu trepiastmed, iga järgmine bassein asetub eelmisest natuke madalamal. Basseinide vahel on madalad seinad, millest piisava vee hulga korral vesi liigub järgmisse basseini. Viimases basseinis on olemas ka vee äravoolu kanal, kust maa sisse mitteimbunud vesi juhitakse tagasi jõkke. Tõusuvee levitamise süsteemi puhul on tegemist
hoida kõik transeed kuivana, et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti. Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotransee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki. Korrastamine on · allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine, · maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga · pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks,
hoida kõik transeed kuivana, et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti. Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotransee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Korrastamine on · allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine, · maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga · pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks,
võimsa buldooser-kobestiga. Vahekihid viiakse puistangusse ehk põlevkivist ülejäävate ainete lasusse. Põlevkivi viiakse aga kalluritega vahelattu. [3] Veekõrvaldus Karjäär on maapinnas olev süvend ning seetõttu on nii pinnasevee kui ka sademete sissevool sinna paratamatu. Põlevkivi kvaliteedi säilitamiseks juhitakse kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 meetri sügavusel asuvate suletud veekraavide kaudu pumbajaama, kust see edasi settetiiki juhitakse. [3] 1.3. Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Allmaakaevandus on jagatud paneelideks, mida eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud kamberplokkideks. [4] Läbindustööd Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse
põletamiseks, asendati nn soojuskandja ristvooluga (st 8.Vedelkütuste tootmine õliliivades(bituumeni ekstraktsioon kuuma veega) Bituumeni eraldamiseks õliliivast kasutatakse ekstraktsiooni kuuma veega. Esimeses separaatoris tõuseb kuum, vahune bituumen pinnale ning kooritakse pealt ära. Liiv settib põhja ning eraldatakse hüdrauliliselt settetiiki. Seal eraldunud vesi retsirkuleeritakse. Esmasest separaatorist eraldub ka veel nn. "keskfraktsioon", mis sisaldab vett, savi-ja liivaosakesi ja bituumenit. See fraktsioon läheb flotaatorisse (scavenger cell), kus teda aereeritakse õhuga. Pinnale tõuseb täiendav kogus bituumeni "vahtu", mis koos põhiseparaatorist tulnud bituumse fraktsiooniga läheb tsentrifuugimisele. Tsentrifuugist väljub jääkvesi (reovesi) ning bituumeni
annaabi.ee 
