Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"settelavad" - 5 õppematerjali

Hüdrosfäär-maailmameri-soolsus-rannikuprotsessid ja jõgedega seonduvad mõisted
2
doc

Hüdrosfäär, maailmameri, soolsus, rannikuprotsessid ja jõgedega seonduvad mõisted

Keskmisest madalam on soolsus poolustel, ekvaatori prk-s (väike auramine, sademetehulk suur)Voolusäng ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: 1)jõe kulutav tegevus e erosioon ­ selle tagajärjel kujunevad erineva jõeoru tüübid (sälkorg, sängorg, lammorg) kujunevad pangad ja joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne ­ selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon ­ mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ­ ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon ­ ülekaalus alamjooksul. Jõgi lookleb e meandreerub. Põrkeveerule kujuneb haudmik. Vanajõe looge ­ soot Rannikuprotsessid Suurem osa maakera rahvastikust elab rannikualadel. Sealsed elanikud peavad arvestama

Geograafia → Geograafia
44 allalaadimist
HÜDROSFÄÄR- kordamine
13
docx

HÜDROSFÄÄR- kordamine

3. tamm– 19. Kuidas mõjutab tamm veetaseme kõikumist? Tasakaalustab seda et niiskel aastaajal koguneb sinna vett ja kuival aasta ajal saab sealt vett kasutada, aita ära hoida üleujutusi 20. Selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel  Kujundab reljeefi-erosioon ehk kulutav tegevus. Tekivad jõeorud, joad, jõgede soodid, jne.  Transpordib setteid ehk tahke materjali ärakanne. Selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimise kohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad.  Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Selle tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. 21. Selgita lammi ja settetasandiku tekkimist  Lamm on jõe poolt mahajäetud osa. Need kujunevad jõgede alamjooksul.  settetasandiku tekkeks on vajalik rohke setete juurdevool?? 22. Kuidas tekib soot?

Geograafia → Hüdrosfäär
27 allalaadimist
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

- Hoovus on mere või suure järve vee horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine,põhjustajaks peamiselt tuul. - Lainetus on mere-või järvevee kõikuv liikumine,mida põhjustavad tuuled,maavärinad,vulkanism - Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel 1.Erosioon ehk kulutus-kujunevad jõe orud,tekivad joad,soodid jne. 2.Setete ehk tahke materjali ärakanne-süvenevad jõeorud,settimiskohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad(jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes,mida liigestavad paljud jõeharud. 3.Setete kuhjumine ehk akumulatsioon-tekivad tasandikud ja deltad.Mõned jõeorulõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik,mis suurvee ajal üle ujutatakse. - Rannaprotsessid-Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk

Geograafia → Geograafia
1184 allalaadimist
Geograafia riigieksami materjal
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; X. oskab selgitada vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. setete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad settelavad, -tasandikud ja deltad. setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Kuidas tekib soot? Märgi skeemile kohad, kus on kiire ja kus aeglane veevool. Tähista erinevalt kohad, kus jõgi kallast kulutab ja kuhu materjali maha jätab. Täienda joonist, et selgitada, kuidas tekib soot ehk vanajärv. Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub

Geograafia → Geograafia
162 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed kivimid. Platvormid ehk settelavad on alad, kus kristalne aluskord on kaetud settekivimeist moodustunud pealiskorraga. Kraatonitel ei saa toimuda orogenees ehk mäetekkeprotsessid ega saa ka esineda tugevaid maavärinaid (kraaton on jäik ja stabiilne). Paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal Aluskorra kivimeid katavad settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Eesti aluskord

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun