taastumist. Seirealad Seirealade valikus lähtuti paiknevusest erineva inim-, sealhulgas raie, turismi- ja saastekoormusega piirkondades. Lähtudes metsade mitmekesisusest seiratavate asurkondades valiti välja antud piirkonnale tüüpilisemad vaatlusalad. Eelistustest seirata loodus- ja maastikukaitsealasid ja seal elavaid suuremaid metsakuklaste asurkondi. Metsakuklaste seire annab kaitstavale alale lisaväärtuse ja sessiilne sipelgaasurkond võimaldab hinnata muutuseid kaitsealuses koosluses. Metsakuklaste asurkondade seisundit selgitati 1996-2009. aastal 33 seirealal, kus valiti kokku 60 erineva inimkoormusega vaatlus- ja kontrollala.
Pre- ja subsotsiaalsed putukad Kõrvahark Lehemesilane Superorganism Omab iseseisva organismi tunnused Reproduktiivsed kastid peres omavad suguelundite funktsiooni Tööliste kastid omavad erinevate somaatiliste kudede funktsiooni Toiduvahetuse spetsiifika tagab keskkonnasaaste isolatsiooni suguisenditest ja järglastest Sipelga- ja termiidipesa ning sessiilne asurkond koos elukohaga moodustab isereguleeruva terviku. Kes on sipelgad, termiidid, mesilased? B. Hölldobler ja E. O. Wilson (1990) on sipelgaid tabavalt võrrelnud inimestega: Nii nagu inimest peetakse selgroogsete loomade hulgas kõige kõrgemale arengutasemele jõudnud olendiks, nii on sipelgad saavutanud selgrootute loomade evolutsioonis kõrgeima taseme. Samas kui häviksid sipelgad, oleks see suurim katastroof kõikidele elukooslustele.
FtsZ rõngas moodustub siis, kui kromosoomi replikatsioon on juba toimunud. Pooldumine toimub enamasti ühes tasapinnas, aga näiteks kokkidel võib järjestikune jagunemine toimuda erinevates tasapindades ja see viib agregaatide tekkele. Bakteritel esineb aga ka raku ebavõrdset jagunemist: moodustunud tütarrakud ei ole ühesuurused ja ühesugused. Caulobacter'i jagunemisel moodustiub 2 erineva funktsiooniga rakku: viburiga liikuv rakk ja sessiilne kinnitumisjätkega rakk. Caulobacter on veebakter, kes kinnitub kinnitusjätkega pindadele. Omavahel kinnitudes moodustab rosette. Ebavõrdne jagunemine toimub: Caulobacteril Beggiatoa Saprospira Nocardia Mycobacterium Pungumise teel paljunevad Hyphomicrobium Rhodomicrobium Ancalomicrobium Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eemaldub pung alati emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. GONIID
moodustab tihedaid ja ulatuslikke rohelisi niite (Diaz & Duarte, 2008). Seda elupaigatüüpi on tõlgentatud ka kui vees kasvavate kõrgemate taimede kooslus ning seda pooldavad ka teiste Läänemeremaade, näiteks Saksamaa ja Poola, spetsialistid. Posidonia merepõhjad asuvad valgusküllases tsoonis, hõlmates liivaseid, mudaseid ja saviseid põhjasid. Lainetuse mõju on suhteliselt nõrk ning elustikule iseloomulik sessiilne põhjaloomastik ja kõrgemad taimed (Paal, 2000; Internet 3). Jõgede lehtersuue ehk estuaar on definitsiooni järgi suure jõe sügav, mere poole laienev suue või kitsas suudmelaht (Masing, 1992). Jõest kandub sinna palju toitaineid ja seetõttu on ka veeläbipaistvus väiksem. Estuaare iseloomustavad talvel pikk jääperiood ja suvel kõrged vee temperatuurid. Elustikule on iseloomulik väga erinev veesoolsus taluvus (Masing, 1992)
Neil on ainult üks õõs, mida nim. gastraalõõneks. Kõik ainuõõssed on veeloomad ja elutsevad üldjuhul meredes. Keha on radiaalsümmeetrilise ehitusega. Ainuõõssetel on võime moodustada kolooniaid, need on väga erineva kujuga, leidub nii kinnitunud kui ka ujuvaid kolooniaid. Üksikisendid esinevad kas polüübi või meduusina. Polüübi keha on enamasti silinderjas, ülemises otsas asetseb kombitsatest ümbritsetud suu. Enamasti on nende eluviis sessiilne. Meduusid on ujuvad üksikorganismid. Nende keha on sirmikujuline, kombitsad serval, ujuvad suuava allapoole. Ainuõõssed elavad kõige erinevamatel merepõhjadel. Kammloomad: keha sültjas, läbipaistev, sageli olemas kombitsad. Keha tavaliselt ümar v kotjas; keha ühes otsas asub suu; piki keha kulgeb meridionaalses suunas kaheksa rida sõude- ehk kammplaadikesi; iga plaadikese serv on kammikujuline- sellest ka rühma nimetus. Iga sõudeplaadike koosneb reast suurtest liitunud
Ruumilise leviku tüübid: a) juhuslik. Isendi asukoht ei sõltu teise isendi asukohast. umbrohi vetikad võilill b) Regulaarne. Vahemaa isendite vahel on maksimaalne. Liigid, kes kaitsevad oma territooriumi – nt metsalinnud c) Agregeeritud. Isendid paiknevad rühmadena. Rühmade vahe on kas reguleeritud või juhuslik. Põhjused: 1. Paljunemisviis: Klonaalselt paljunevate liikide järglased on lähedal. Sessiilne – substraadile kinnitunud organismid elavad ühes kohas (taimed) 2. Sotsiaalne koondumine: Sotsiaalsed rühmad Ühiselulised puhukad Inimesed külas šimpansite kari, kus on sotsiaalne hierarhia ja tööjaotus 3. Isekus. nt: sebradel saab tugevaim rühma keskele. Lapsed ja emad on välisringis. Lapsi saab juurde teha, 1 lapse eest elu anda pole mõistlik. Iga sebra tahab et tema ja lõvi vahele jääks teine sebra.
Pulkbakteritel on vaja ka aktiinitaolist valku MreB (paikneb spiraalina membraanil), see määrab raku pikenemisel raku diameetri. FtsZ paneb paika pooldumistasapinna. Raku jagunemiseks on vaja, et rakk oleks rõhu all (turgor). Pool uuest rakumembraanist on uus, pool on vana. Caulobacter crescentus- kuju tagamisel vaja lisavalku krestsentiini, paikneb nõgusal küljel ja määrab raku kõveruse. Caulobacter'i jagunemisel moodustub 2 erineva funktsiooniga rakku: viburiga liikuv rakk ning sessiilne (paikne) jätkega rakk. Jätke moodustub samale poolusele, kus asus vibur. Osa niitjaid tsüanobaktereid paljuneb niiditükikeste e. hormogoonide abil. Need on lühikesed rakkude ahelad, mis tekivad samuti niidi tipmiste rakkude paljukordse jagunemise teel. Hormogoonid liiguvad libisevalt. Hormogoonidega paljunemine on näidatud ka perekonnal Leucothrix. Goniid- niitjate bakterite liikumisvõimelised paljunemisrakud. Koniid- mittesugulise paljunemise spoorid aktinibakteritel
annaabi.ee 
