MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Servomootori aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Servomootor on tagasisidega mootor, mis tähendab, et servomootorit juhtides antakse signaaliga ette pos- itsioon, kuhu tahetakse mootorit keerata ning mootor püüab seejärel seda positsiooni hoida. Kui mootor oma signaalida etteantud asendist välja viia, hakkab see koheselt ennast tagasi "tasakaaluasendisse" viima,
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik
vastavalt staatorimähisesse antud taktimpulssidele ja mille pöördenurk on määratud läbitud sammude arvuga. 4)servomootor Servomootor on tagasisidestatud täpne mootor, mis on laialdaselt kasutuses automaatikas ja robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist kontrollivad tahhomeeter ja positsiooni enkooder, mis häiringute puhul saadavad signaale kontrollerisse. Kontroller seejärel muudab vastavalt programmile servomootori kiirust. 5)pneumaatiline mootor Pneumomootor ehk suruõhumootor on mootor, mis muundab gaasi rõhuenergiat mehaaniliseks tööks.Pneumomootorite eeliseks on suur liikumiskiirus. Puuduseks aga väike arendatav pöördemoment ja jõud.Lihtsaim pneumomootor on pneumosilinder, mida võiks vaadelda kui lineaarliikumise pneumomootorit. 6)hydromootor Hüdromootorid muundavad hüdraulilise energia tagasi mehaaniliseks energiaks. Nagu
tpi (tracks per inch) = radu tolli kohta (3 ½ tollistel ketastel on see 135). radade arv kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80); sektor- rajapikkuse jaotusühik (3½ -tollistel ketastel on see 9-36 ). 1. 5 Disketilt andmete lugemine Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne)
ümberpööramine, veepoole puhastus, kummirõngaste vahetus - kolbide hooldus, mõõtmised, puhastamine, vajadusel rõngaste vahetus - käivitusklappide hooldus - nukkvõlli ülekande hooldus - kütuse etteandepumba hooldus - kontrollida pööretearvu regulaatori võllilaagrilõtku ülekandes - pööretearvu regulaatori üldine hooldus (tehases) - pööretearvu regulaatori servomootori hooldus - vahetada õli võllipööramisseadmes - võtta õlianalüüsid dempferist, dempferi hooldus Iga 30000 töötunni tagant: - nukkvõllilaagrite hooldus - gaasijaotusmehhanismi hooldus - raamlaagrite hooldus - raamlaagrite tungraudade hooldus - kontrollida vundamendipoltide kinnitust - dempferi vedrude hooldus - peakäivitusklapi hooldus - mehhaanilise kiirusepiiraja hooldus ja kontroll - õhujagaja hooldus
ja avatud solenoidklapi 12 tagasi imitorustikku. Pihustis 9 on vedruga koormatud sulgeklapp, mis solenoidklapi 12 avatud olekus laseb kütuse torustiku 16 kaudu tagasi pumba imipoolele, sulgedes selle pääsu koldesse. Kütuse soojenemisel ettenähtud väärtuseni, tavaliselt 95 0C läheb osa kütusest otse tagasivoolu. Kolde ventileerimise lõppemisel ja kütuse ettenähtud temperatuuri saavutamisel sulgub solenoidklapp 12, kütuse rõhk pihustis 9 tõuseb ja kui kütuse surve servomootori kolvile ületab sulgeklapi vedru pinge, avab sulgeklapp kütuse pääsu koldesse. Koos solenoidklapi 12 21 sulgumisega antakse toide kõrgepingetrafole 6, mis tekitab elektroodide 8 vahel sädelahenduse leegi süütamiseks. Leegi süttimise registreerib fotoelement 5, mis annab signaali trafo väljalülitamiseks. Kui leek mingil põhjusel – nt vee sattumisel kütusesse – ei sütti, ei anna fotoelement sellest
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälj...
Fotogramm-meetrias nim aerofotode punktide koordinaatide mõõtmise seadmeid komparaatoriteks. Stereokomparaatorites on küll maastiku stereomudel näha kuid mõõdetakse tasapinnalisi koordinaate X ja Y ning piki- ja põikparallakse p ja q. Mõõtmised toimuvad kõrge täpsusega: koordinaadid ±0,01mm ja parallaksid kuni ±0,001mm. Stereokomparaatorid on analüütilise fototriangulatsiooni arendamiseks. Kui stereokomparaatori kummagi aerofoto liikumised (xy koordinaadid) tehakse arvuti ja servomootori abil, mida juhib arvuti, ongi tegemist analüütilise stereoseadmega. Aerofotosid vaatleb operaator läbi optika nagu stereoseadmeiski. Ajameid (3) ei juhti mitte operaator, vaid neid võib juhtida programm läbi arvuti ja operaator ainult täpsustab mõõtepunkti asendit. Seejärel arvuti fikseerib punkti koordinaadid ja arvutab töö alguses tehtud orienteerimismõõtmiste alusel vastavad aerofoto koordinaadid ja geodeetilised koordinaadid. Seadme komplekti kuuluvad veel eraldi
valguseks. Numbrite kuvamiseks kasutatakse 7 segmendilisi LED või LCD indikaatoreid. Numbrite ja teksti kuvamiseks, samuti ka lihtsamate graafiliste kujutiste kuvamiseks on võimalik kasutada punk-maatriks indikaatoreid. Värvilise pildi kuvamiseks kasutatakse TFT LCD, plasmat, kineskoopi, OLED, FED ja SED. 78. Servomootor, samm-mootor, alalisvoolu juhtimise põhimõte. Servomootor on tagasisidega mootor. Koosneb servomootorist ja servokontrollerist. Servomootori tööpõhimõte: andes positsiooni signaali mootorile, hoiab see oma asendit. Asendi muutumisel väliste jõudude toimel, püüab servomootor asendit säilitada. Servomootoritel suur erivõimsus, lihtne juhtida, suur täpsus ja toimekiirus, Servomootor koosneb: mootor, tagasisideahel, juhtelektroonika. Mootoriks: harjadega alalisvoolumootor ,harjadeta alalisvoolumootor, asünkroonmootor, sünkroonmootor. Juhtimine: juhitakse
sellega tekitatakse läbi palleri vajalik jõumoment roolilehele. Roolil on ka elektrilised lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi rooli maksimaalselt lubatud pöördenurgal. Elektriliste lõpplülitite rikke korral piiravad rootori pöördenurka mehaanilised stopperid. Pumbad on varustatud klappi süsteemiga mida juhtivad solenoid klappid. Normaalsel režiimil nende klappide juhtimne toimub sillast saadud elektriliste signaalide abil. Servomootori peal on elektreline tagasiside agregaat. Ta on selleks et näidata rooli asendid ja vajadusel läbi lüliteid piirab rooli pööramis nurka(kui rooli pööramis nurk läheb üle normi). Rooli masina pumbad annavad õli rõhuall läbi kontroll klappi. Kui mingit signaali ei tule solenoid klappidele(solenoid klappid juhtivad kontroll klappi), siis avab läbilaske klapp ja õli mis tuleb pumbast läheb tagasi pumba tanki. Kui elektreline signaal tuleb solenoid klappidele
Voolu juhtimisega juhtlülitusi võib kasutada tsüklokonverterite, maatriksmuundurite või standardsete alalisvoolu vahelüliga vahelduvvoolumuundurite puhul. Nendes muundurites tuleb mootori faasivoolude reguleerimiseks kasutada sõltumatuid vooluregulaatoreid, mis tagavad mootori tasakaalustatud juhtimise, nagu näitab joonis 5.12. Nõutav on kolmefaasiline vooluallikas, mille voolu amplituud ja faasinurgad on juhitavad sõltumatult. Servomootor. Servomootori staatori toiteahel on sarnane asünkroonmootori omaga, seega on ka jõupooljuhtmuundurite tüübid mõlema mootori jaoks sarnased. Peamiseks erinevuseks on siin koormusnurga 1 määramise meetod juhtimissüsteemis. Asünkroonmootori korral arvutatakse see nurk integraalina magnetvälja pöörlemiskiirusest 1, mis on määratud võrgu ja mootori tegelike sagedustega, kuid servomootori koormusnurka 1 tuleb mõõta q
küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge signaale, sel juhul tuleb ära jätta ka sisendis ja väljundis olev sidestus kondensaator. 1.5. Lõppvõimendid Lõppvõimendi väljund ei ole ühendatud mitte järgmise astme sisendiga, vaid sinna ühendatakse koormustakisti, milleks on signaali tarbiv objekt. Selleks võib olla valjuhääldi, relee või servomootori mähis. Kõik need elektrilised objektid on vaadeldavad koormustakistustena. Selle koormsutakistuse väärtus võib olla küllalti erinev. Alates mõnest oomist kuni mõni tuhande oomini. Selleks et tarbijale anda maksimaalselt võimsust peab võinedusastme väljundtakistus olema ligikaudu võrdne või parem veel kui päris värdne koormus takistusega. Lõppvõimendites kasutatavate võimsate transitoride väljundtakistus sõltub transistori tüübist. Ulatub
Neid nim. servomootoriteks. Dünaamiliste omaduste järgi jaotatakse neid kahte liiki: Proportsionaalse kiirusega mootorid, neil väljundvõlli liikumiskiirus on võrdeline sisendsignaali (juhtsignaali) suurusega. Siirdekarakteristiku järgi on näha, et kolbi ümberpaigutuse µ järgi selline mehhanism kujutab endast integreerivat lüli. Tema parameeter võiks olla Ti integreerimisajakonstant. Kuid tegelikult sellist mehhanismi iseloomustatakse servomootori ajaga Ts aeg mille vältel reguleerimisorgan paigutatakse ühest äärmisest asendist teise maksimaalse sisendsignaali mõjul. Pideva kiirusega mootorid nendel mootoritel väljundvarda ümberpaigutuse kiirus jääb konstantseks kui sisendisse antakse mootor mis ületab mittetundlikuse tsooni (delta). Elektrilised täiturmehhanismid. Neid kasutatakse väga laialdaselt, sest elekter on väga lihtne kätte saada.
suurusega. Si irdekarakteristiku järgi on näha, et kolbi ümberpaigutuse µ järgi selline mehhanism kujutab endast integreerivat lüli. Tema parameeter võiks olla Ti integreerimisajakonstant. Kuid tegelikult sellist mehhanismi iseloomustatakse servomootori ajaga Ts aeg mille vältel reguleerimisorgan paigutatakse ühest äärmisest asendist teise maksimaalse sisendsignaali mõjul. Pideva kiirusega mootorid nendel mootoritel väljundvarda ümberpaigutuse kiirus jääb konstantseks kui sisendisse antakse mootor mis ületab mittetundlikuse tsooni (delta). Elektrilised täiturmehhanismid. Neid kasutatakse väga laialdaselt, sest elekter on väga lihtne kätte saada.
annaabi.ee 
