11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Servomootor on tagasisidega mootor, mis tähendab, et servomootorit juhtides antakse signaaliga ette pos- itsioon, kuhu tahetakse mootorit keerata ning mootor püüab seejärel seda positsiooni hoida. Kui mootor oma signaalida etteantud asendist välja viia, hakkab see koheselt ennast tagasi "tasakaaluasendisse" viima, meenutades oma käitumisega vedru. Servomootor ei võimalda pidevat pöörlemist, vaid liikumist teatud nurga võrra. Servomootorite eeliseks on suur erivõimsus ja lihtne juhitavus. Servomootor koosneb: Alalisvoolu mootor Ülekanne, mis vähendab kiirust Tagasiside andur - reeglina potentsiomeeter Servomootorit ei juhita tavaliselt analoogpingega, vaid digitaalse PWM (pulse width modulation) signaali- ga. Mootori sisendisse antakse kindla aja järel impulsse, mille pikkus määrab ka servomootori nurga.
juhtelektroonikat, kuna kogu vajalik kommutatsioon toimub mootori sees. Mootori töötamise ajal libisevad kaks staatilist harja rootori pöörleval kommutaatoril ning hoiavad mähiseid pinge all. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi.Ehituselt on vahelduvvoolu servomootor sarnane sünkroonmasinaga. Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit. Staatorimähis on kolmefaasiline nagu tavalisel sünkroonmasinal, kuid seda toidetakse vaheldist, mida juhitakse rootori asendi anduri signaalidega. Sealjuures hoitakse ruuminurk rootorivälja põhjapooluse telje ja staatorivälja põhjapooluse telje vahel ligikaudu konstantne. See nurk valitakse harilikult vahemikus 60...90º. Selle tõttu muutuvad masina omadused
mikronit Valmistamise tehnoloogiad 77. Kuvaseadmed, nende lühiiseloomustus. Info kuvamiseks kasutatakse mitmesuguseid seadmeid, mis muudavad elektrilised signaalid nähtavaks valguseks. Numbrite kuvamiseks kasutatakse 7 segmendilisi LED või LCD indikaatoreid. Numbrite ja teksti kuvamiseks, samuti ka lihtsamate graafiliste kujutiste kuvamiseks on võimalik kasutada punk-maatriks indikaatoreid. Värvilise pildi kuvamiseks kasutatakse TFT LCD, plasmat, kineskoopi, OLED, FED ja SED. 78. Servomootor, samm-mootor, alalisvoolu juhtimise põhimõte. Servomootor on tagasisidega mootor. Koosneb servomootorist ja servokontrollerist. Servomootori tööpõhimõte: andes positsiooni signaali mootorile, hoiab see oma asendit. Asendi muutumisel väliste jõudude toimel, püüab servomootor asendit säilitada. Servomootoritel suur erivõimsus, lihtne juhtida, suur täpsus ja toimekiirus, Servomootor koosneb: mootor, tagasisideahel, juhtelektroonika. Mootoriks: harjadega
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asen...
liikumine. Sellest on kasu seadetes, kus on vaja kontrollida pöörlemise nurka, kiirust, asukohta ning ka siis, kui on tarvis saavutada sünkroonsus. Neil põhjustel on seda tüüpi mootorit laialdaselt kasutatud printeritest, skännerites, andmekandja lugejates, mänguautomaatides jne. Samuti kasutatakse samm-mootoreid tööstusseadmetes, mis nõuavad suurt täpsust.Servomootor on tagasisidestatud täpne mootor, mis on laialdaselt kasutuses automaatikas ja robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist kontrollivad tahhomeeter ja positsiooni enkooder, mis häiringute puhul saadavad signaale kontrollerisse. Kontroller seejärel muudab vastavalt programmile servomootori kiirust.
Täävitoru tihendiks on Cederwall tihend. Laagrite õlitus toimub õliga loomuliku tsirkulatsiooni teel. Gravitatsioonipaak asub neljandal tekil peamasinaruumi kohal korstanašahtis. Sõukruvi: Läbimõõt 5m Labade arv 4 Materjal roostevabateras Kruvi mass 28t Kruvi sisse on paigutatud labade pööramiseks rakis, mis saab liikumise servomootori kolvilt. Labad on rakisele kinnitatud poltidega. Ahtripoolse otsa korpuse sees on kruvi servomootor. Kaas moodustab hülsi, milles liigub kolb. Labade pööramise rakisel on kaitseklapp, et õli suur rõhk ei mõjutaks labade laagreid ega sealt merre ei tungiks. Kui rõhk tõuseb üle maksimumi, siis klapp laseb õli taagasi tagasivoolule sisemise toru välimisele poolele. Avariijuhtimine toimub masinaruumist õlitangi juurest solenoidventiiliga. 76 5. Lisad. Silindrikaan
Voolu juhtimisega juhtlülitusi võib kasutada tsüklokonverterite, maatriksmuundurite või standardsete alalisvoolu vahelüliga vahelduvvoolumuundurite puhul. Nendes muundurites tuleb mootori faasivoolude reguleerimiseks kasutada sõltumatuid vooluregulaatoreid, mis tagavad mootori tasakaalustatud juhtimise, nagu näitab joonis 5.12. Nõutav on kolmefaasiline vooluallikas, mille voolu amplituud ja faasinurgad on juhitavad sõltumatult. Servomootor. Servomootori staatori toiteahel on sarnane asünkroonmootori omaga, seega on ka jõupooljuhtmuundurite tüübid mõlema mootori jaoks sarnased. Peamiseks erinevuseks on siin koormusnurga 1 määramise meetod juhtimissüsteemis. Asünkroonmootori korral arvutatakse see nurk integraalina magnetvälja pöörlemiskiirusest 1, mis on määratud võrgu ja mootori tegelike sagedustega, kuid servomootori koormusnurka 1 tuleb mõõta q