2. Äärmiselt ohustatud, ohustatud, ohualtid; 3. Ohulähedane, ohuväline; 4. Puuduliku andmestikuga; 5. Hindamata. 1. Väike levila/ asurkond (haruldased liigis); 2. Vähene levila/asurkond; 3. Kõrge väljasuremisrisk (elujõulisuse analüüs). 18. Kaitsealade vormimise/kavandamise põhimõtted. Parem – ökosüsteem täielikult kaitstud; suurem kaitseala; rohkem kaitsealasid; koridoridega ühendatud kaitsealad; kaitstud on erinevad elupaigad; kaitseala ümarama kujuga, mis vähendab servaefekti; inimeste kaasamine. 19. SLOSS - dilemma ja arutelu (suure ja väikse kaitseala eeliste ja puuduste võrdlus). SLOSS - Single Large or Several Small – üks suur või mitu väikest. SLOSS teooria on natuke vananenud. Õige lähenemine oleks, et kaitse alla tuleb võtta palju suuri alasid. Baseerub “Saarte biogeograafia teoorial”. Ühe suure eelised: 1. Kaitstes ühte liiki/kooslust kaitseme ka arvuliselt rohkem teisi liike/kooslusi; 2. Väike serva efekt; 3
populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt • regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt Süstemaatiline looduskaitse planeerimine (selle tähendus ja põhimõtteline käik) Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Koosluse servaaladel on keskkonnatingimused (ja seetõttu ka liigiline koosseis) teistsugused kui keskosas – servaefekt, just seepärast on elupaikade hävitamine ja killustumine kooslustele väga ohtlik. Servaefekti vähendamiseks kasutatavad meetmed Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid rohekoridorid, astmelauad, kaitsealade planeerimine Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid rohekoridorid, astmelauad, ökoduktid, truubid
Harvad on näiteks vulkaanipurse, maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad, sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja inimtekkelina, ka raie, ja need aeglustab taimedevahelist konkurentsi. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid -joonkoridor on pikk ja kitsas ning sobiv lähadaste alade ühedamiseks liikidele, kes ei karda inimest. Nt kraavid, hekid, aiad, ojad, ökodukt -ribakoridor on laiematest pikkadest ribadest koosnev, kus liigil on võimalik inimese ja seravefekti eest varjuda. Nt jõekallas ja mäenõlv, konnarada- sesoonse rände tarbeks
(suureneb erinevate biotoopide arv) suureneb ka bioloogiline mitmekesisus, s.t. mida rohkem erinevaid elupaiku, seda suurem on bioloogiline mitmekesisus.1)Vastavalt mosaiigi teooriale suureneb BM koos elupaiga lappide arvu, s.t. mosaiiksuse suurenemisega (kuigi biotoopide arv jääb samaks). 2)Saarte teooria alusel peaks niisugusel puhul BM vähenema, sest mida väiksem on "saar", seda väiksem ka BM. Massiefekti (servaefekti) seadus BM on suurem piirkondades,mis on ümbritsetud erinevatest elupaikadest (s.t. servaaladel). bio.toop- loomade ja taimede piiratud, ühtlase ilmega asustusala, nt okasmets, tarnasoo.Elupaiga komplekssus: Näiteks:linnuliikide arv suureneb koos erinevate rinnete arvu suurenemisega metsas: rohu-, puhma-, põõsa-, puurinded) . Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem BM. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus
millistest komponentidest koosneb? Võrgustiku eesmärgid: 1. Hinnata olemasolevate kaitsealade territooriumile jäävate metsade esinduslikkust, kaitseväärtust ja kohaldatud kaitsereziimide otstarbekust 2. Teha inventuur metsa kaitseväärtuse hindamiseks väljaspool olemasolevaid kaitsealasid 3. Teha ettepanekud täiendavate kaitsealade moodustamiseks. Võrgustiku osad (komponendid): 1) rangelt kaitstavad metsaosad + piiratud kasutusega metsad kaitsealadel (servaefekti vähendavad ja ökoloogilist stabiilsust tagavad) 10% 2) spetsiaalse majandusreziimiga kaitsemetsad väljaspool kaitsealasid (tuumaladevaheliseks liikide levikuks) 3) vääriselupaigad (liigid, metsa taastumispotentsiaali säilitamine) 9. Ökoloogiline taastamine Mõisted: Ökoloogiline taastamine ökosüsteemi terviklikkuse, koosluse struktuuri ja funktsionaalsuse, ökoloogiliste protsesside, populatsiooni arvukuse, liigi elupaiga või mõne muu rikutud või hävinud
Kultuuristamine ohustab (ja on ajalooliselt mõjutanud) eelkõige aruniite. 9 · Killustamine Killustamine tähendab poollooduslike koosluste tükeldamist, mida võib põhjustada mitmesugune inimtegevus, millest sagedasem on teede ja ehitiste rajamine. Killustamise tulemusel tekivad endise tervikliku niiduala asemele mitu üksteisest eraldatud ja algsest väiksemat niidulaiku. Killustamisega kaasneb servaefekti negatiivse mõju suurenemine, väheneb niidualade sidusus. Ajapikku viivad need muutused liigikoosseisu muutumisele ja elurikkuse vähenemisele. Oht on suurem kuivadele liigirikastele kooslustele (eeskätt aruniitudele), kus arendustegevusi on lihtsam teha kui liigniisketel aladel ja kus inimtegevuse tulemusel niidukooslused on väikesepinnaliseks muudetud juba eelnevalt. Kaitstavatel aladel asuvate PLK-de killustumise peab välistama ala kaitsekord. · Ehitamine
annaabi.ee 
