Kuzma PetrovVodkin Koostas: Marek Trei Elulugu Ta sündis Samara lähedal kingsepa perekonnas. Ta õppis maalimist ja joonistamist Samaras, seejärel Peterburis ning Münchenis (1901). Seejärel asus ta õppima Moskva Maali, Raid ja Ehituskunstikooli (), kus õppis Valentin Serovi juhendamisel. Pärast kooli lõpetamist 1905 siirdus ta töötama ja täiendama end Pariisi eraakadeemiatesse. Muud faktid tema elust Aastal 1911 liitus ta kunstnike ühendusega "Mir Iskusstva". PetrovVodkin on eelkõige tuntud oma sümbolistlike maalidega, kuid ta on loonud ka graafikat ja töötanud teatrikunstnikuna. Mõned tema tööd Click to edit Master text styles Second level Third level
Valentin Serov Valentin Aleksandrovits Serov ) Sündis 19.jaanuar 1865 Peterburi linnas. Suri 5.detsember 1911 Moskva linnas. Oli vene maalikunstnik, graafik ja portreekunstnik. Valentin Serov sündis Peterburis helilooja Aleksandr Serovi peres. Aastatel 18781979 õppis maalikunsti Ilja Repini juhendamisel. Aastatel 18801885 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias. Aastatel 18971909 töötas pedagoogina Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis, kus üheks tema õpilaseks oli Kuzma Petrov-Vodkin. Aastast 1894 oli ta üks peredviznikutest. Aastast 1898 oli Valentin Serov "Mir Iskusstva" liige. Valentin Serov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. Valentin Serov. Click to edit Master text styles
aastatel. Vanade mõisahoonete varemeid võib veel praegugi näha. Kalvi mõis on tänaseks täielikult restaureeritud ning külastajatel on võimalik näha mõisa just sellisena nagu ta oli 1914.aastal. Tänapäeval asub mõisas hotell. KUULSUSED 1. Irina Baleva on sündinud Kohtla-Järvel. Kunstnikuteed alustas Jõhvis Margarita Ostroumova ja Aleksander Igonini käe all. Edasi jätkusid õpingud St. Peterburgi Serovi-nim. Kunstikoolis, kus ta omandas disainer-kujundaja eriala. Aastast 1979 töötas Irina Baleva kunstiõpetajana, tegi kaastööd ajalehtedele ja trükikodadele. Aastat 2000 võib pidada batikaperioodi alguseks kunstniku elus. Batikat on Irina Baleva nimetanud oma elustiiliks. 2. Kristina Ojuland sündis 17.detsembril 1966 Kohtla-Järvel
Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani, Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed. Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa- alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Hiljem täituski oraakli ennustus. Zeusi ja
Arvestades Eesti geopoliitilist asendit oleks sama saatus tabanud ka Eestit. Pärast Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu algas nende maade elanike massiline arreteerimine ja deporteerimine Siberisse. Baltimaade rahvaste küüditamiseks oli olemas Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaadi poolt aegsasti välja töötatud kava, milline dokument riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja Serovi allkirjaga leiti 1941. aastal Riiast. Nagu sellest dokumendist nähtub, peeti Balti riikide kodanike maalt väljasaatmist suure poliitilise tähtsusega ülesandeks. Samuti kinnitab see N. Liidu juhtivate tegelaste väidet, et Balti maade vallutamisel ei tohi korrata Peeter I viga ja jätta maa pärisrahvad kohale. Kompartei häälekandja Pravda kirjutas 1941. aasta kevadel: "Peeter I tegi sellega suure vea, et ta jättis Balti pärisrahvad nende asukohtadesse". 1941
Peeter Ots ei suutnud mõista, miks pidi poeg tema ruuna kolhoosi viima ja miks talle kolhoos nii väga meeldis. Halba suhtumist nõukogude võimusse väljendasid ka metsavennad. Nende juhiks Harala kandis oli Elmar Kitsnik. Tol ajal tapsid nad palju "punase" mõtteviisiga inimesi, nagu näiteks Hugo Pässi, Aare Lemvaltsi. Ohvrid kas lasti kohe metsa vahel maha või piinati neid enne manalateele saatmist. Julgeolek ja NKVD üritasid ka ise metsavendi otsida. Nii piinati major Serovi poolt surnuks Leonhard Raudsepa ema, kes ei andnud välja oma metsavennast meest. Leidus ka neid, kes andsid metsavendi enda naha päästmiseks välja. Üheks näiteks on Konrad Vilks, kes kõigepealt reetis metsavennast Saapa Jussi peidupaiga ja määris seejärel väljarääkimise süü külavolinik Hugo Pässi kaela, kes metsavendade poolt ka tapeti. Tema teo põhjuseks oli hirm enda elu pärast, sest ta oli olnud Omakaitses, käinud haaranguil ja püüdnud Vene parasütiste. Kui ta
viimastest vallavanematest. Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Baltimaade rahvaste küüditamiseks oli olemas Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaadi poolt aegsasti välja töötatud kava, milline dokument riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja Serovi allkirjaga leiti 1941. aastal Riiast. Nagu sellest dokumendist nähtub, peeti Balti riikide kodanike maalt väljasaatmist suure poliitilise tähtsusega ülesandeks. Samuti kinnitab see N. Liidu juhtivate tegelaste väidet, et Balti maade vallutamisel ei tohi korrata Peeter I viga ja jätta maa pärisrahvad kohale. Kompartei häälekandja Pravda kirjutas 1941. aasta kevadel: "Peeter I tegi sellega suure vea, et ta jättis Balti pärisrahvad nende asukohtadesse"
annaabi.ee 
