15)E. coli endotoksiini toksilisuse iseloomustus Endotoksiin- LPS asub bakteri rakukestas ja vabaneb bakteri suremisel ning lüüsumisel. Põhjustab palavikku, leukopeeniat, pärsib leukotsüütide ja makrofaagide tegevust, aeglustab südametegevust, tekitab hüpoglükeemiat ja lõpptulemusena sokki. 16)Sigade tursetõve etioloogia ja haiguse patogenees Enterohemorraagilised (EHEC) - E.coli tüved. Siia rühma kuuluvad ka sigade tursetõbe e. enterotokseemiat tekitavad E.coli serovariandid O 138, O 139, O141 jt. Virulentsuse faktoriks on neil tugev verotoksiin (tsütotoksiin), mida eritavad mainitud tüved intensiivsel paljunemisel sooltes (tavaliselt niude- ja käärsool), kust see resorbeerub vere- ja lümfisoontesse ja vallandab spetsiifilise patogeneesi. Sigade tursetõve põhjustavate E.coli tüvede poolt eritatavat eksotoksiini peetakse Stx-2 variandiks, millel on tugev neurotsütotoksiline efekt, põhjustades närvinähte, äkksurma või jäsemete osalist paralüüsi
Kasside kalitsiviirus Ümbriseta · Haigust iseloomustab konjunktiviit, riniit, trahheiit, pneumoonia, villid ja haavandid suulimaskestas, palavik, anoreksia, letargia, kange kõnnak, nõrevool ninast ja silmadest · Inkubatsiooni periood kuni 2 nädalat, haiguse kestus samuti kuni 2 nädalat. Haigestumus on kõrge, letaalsus kuni 30%, eriti kassipoegade seas, paranemine vältab pikka aega · Kasside kalitsiviirustel on mitmed serovariandid, mis põhjustavad erinevaid kliinilisi muutusi (üks viirusetüvi põhjustab haavandeid käppadel) · Viirus kahjustab kurku, neelu, harvem kopse, sooltrakti, neere. Võib esineda liigeste ja lihasvalu ja haavandeid käppadel, · Kliinilised tunnused võivad olla erinevad ja sõltuvad viirusetüvest, kassi vanusest, aga ka teistest patogeenidest, millega kass võib olla nakatunud. Alguses täheldatakse haigetel kassidel üldprodroome nagu uimasus, isu
Klamüüdiad Klamüüdiad on väikeste liikumatute gramnegatiivsete obligatoorselt intratsellulaarsete mikroobide perekond, mis ühendab genus Chlamydiae ja genus Chlamydophila liike. Nad pole võimelised kasvama söötmetel, küll aga koekultuurides. Chlamydia spp. hõlmab kaks inimpatogeenset biovarianti – trachoma ja lymphogranuloma venereum (LGV). Biovaril trachoma eristatakse 14 serovarianti, mis põhjustavad erinevaid naha ja limaskestade infektsioone. Chlamydia trachomatis serovariandid A-C põhjustavad trahhoomi - kroonilist keratokonjunktiviiti; serovariandid D–K põhjustavad seksuaalselt ülekantavat haigust, mille üldistav nimetus on klamüdioos. Kliiniliselt väljendub haigus uretriidi, tservitsiidi, proktiidi, konjunktiviidina, nakatunud emadel sündinud vastsündinutel võib tekkida pneumoonia. LGV-l on kirjeldatud 4 serovarianti L1,L2,L2a,L3, mis on lümfoidkoe tropismiga ja põhjustavad kroonilist suguhaigust lümfogranuloomi. Chlamydophila spp. • C
Kasside kalitsiviirus on üks kahest olulisemast patogeenist, mis põhjustab respiratoorset haigestumist. Haigus kulgeb ägedalt või alaägedalt. Haigust iseloomustab konjunktiviit, riniit, trahheiit, pneumoonia, villid ja haavandid suulimaskestas, palavik, anoreksia, letargia, kange kõnnak, nõrevool ninast ja silmadest, epifoor (pidev pisaravool). Haigestumus on kõrge, letaalsus kuni 30%, eriti kassipoegade seas, paranemine vältab pikka aega. Etioloogia: Kasside kalitsiviirustel on mitmed serovariandid, mis põhjustavad erinevaid kliinilisi muutusi (üks viirusetüvi põhjustab haavandeid käppadel). Viirus kahjustab kurku, neelu, harvem kopse, sooltrakti, neere. Kalitsiviirused on peamised ülemiste hingamisteede põletiku tekitajad kasside herpesviiruste, mükoplasmade ja klamüüdiate kõrval. Viirust on isoleeritud ninanõrest, roojast ja uriinist. Paranenud kassid jäävad pikaks ajaks persistentselt infitseerituks ja eritavad viirust orofarüngeaalselt aastaid, isegi kogu elu.
Paremini kasvavad 5-10% CO2 keskkonnas, temperatuuril 35-37°C. Biokeemiline aktiivsus madal, lõhustavad süsivesikutest glükoosi ja maltoosi ilma gaasi tekketa. Reservuaariks vaid inimene, koloniseerib limaskesti, asümptomaatiliselt ka nina-neelu. Infektsioon levib piisknakkusen, vajalik kestvam kontakt. Virulentus ja patogenees Pilid. Kinnituvad epiteelirakkude mikrohattudel olevatele retseptoritele > adhesioon > invasioon. Kihn. Väldib fagotsütoosi. A,B,C,Y ja W135 serovariandid põhjustavad enamuse juhtudest. Pinnavalgud (outer membrane protein) > 20 serotüüpi Endotoksiinid. Mõned tüved produtseerivad lipooligosahhariide. Sissetungiväratiks on nasofaarünks, siin ta koloniseerib pilide abil limaskesta, põhjustades farüngiidi. Nakatumiskohalt levivad meningokokid hematogeensel teel, tekitades bakterieemiad. Kõige sagedama bakterieemia komplikatsioonina esineb meningiit. Kliiniline pilt Meningiit. Ravita suremus ca 100%, võimalikud epideemiad.
annaabi.ee 
