Psilotsiin Psilotsiin on hallutsionegeensetes seentes esinev ühend. Esimest korda isoleeris selle Šveitsi keemik Albert Hofmann 1958. aastal, psilotsiin on psilotsibiini aktiivne vorm. Psilotsibiin kehas muundatakse kiirelt defosforülatsiooni abil psilotsiiniks ning see avaldab tugevat mõju 5-HT2A, 5-HT2C ja 5-HT1A retseptoritele tugeva agonistina. Sellel on ka funktsionaalne selektiivsus, sest see aktiveerib fosfolipaas A2, mitte fosfolipaas C nagu serotoniin seda teeb. Serotoniinist erineb ta ainult niipalju, et hüdroksüül rühm on 4. asendis(teisel 5.) ja lämmastikul on dimetüül grupp. Dopamiini retseptoritele see erilist mõju ei avalda, kui just tegemist ei ole väga kõrge doosiga. Melatoniin Esmalt avastati melatoniin 1917. aastal seoses amfiibide nahavärvi muutusega, C. P. McCord ja F. P. Allen avastasid, et kui lehma käbinäärme ekstrakti toita konnakullestele, siis nende nahk läks heledamaks. 1993. aastal avastati ka selle antioksüdantiivsed omadused
Serotoniin – füsioloogilised toimed on valu retseptsioon, arterioolide ja bronhioolide kontraktsioon (kehatemp ja vererõhu regulatsioon), kutsub esile seedehormoonide vabanemist, reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, soodustab trombotsüütide agregatsiooni, on neurotransmitter ja melatoniini eellane. Tal on kahetine toime, neuromediaatorina soodustab ärkvelolekut, melatoniini kaudu unisust. Melatoniin – sünteesitakse käbinäärmes serotoniinist, produktsioon sõltub pimedusest ja on max kella 2-4 ajal öösel. Põhirolliks on une ja ärkveloleku regulatsioon (unehormoon). Osaleb ööpäevase rütmi regulatsioonis. Ta on võimeline inhibeerima neurotransmitterite (dopamiin, GABA) sünteesi ja on ka antioksüdant. Katehhoolamiinid – üldnimetus dopamiinile, noradrenaliinile ja adrenaliinile. Nad töötavad ülekandeainetena, mis vahendavad pidurdust või erutust kas KNS-s või perifeerias.
kõrgeimad varajases öös. Need valgud moodustavad kompleksid, mis sisenevad rakutuuma ja lülitavad CLOCK- BMAL1 transkriptiooniaktiivsuse mingi ajaperioodi pärast välja (aeg, mis kulub tranksriptsioonile, translatsioonile, dimerisatsioonile ja tuuma sisenemisele). CRY ja PER valgud lagundatakse ning tsükkel algab uuesti. Melatoniini süntees. SCN mõjutab käbinäärmes serotoniinist melatoniini sünteesi – päevased inhibitoorsed GABA ja öised stimuleerivad (glutamaat) signaalid PVN-käbinäärme juhteteele. Melatoniini sekretsioon algab paar tundi enne magamaminekut ning selle kestus sõltub otseselt pimeda perioodi pikkusest. Melatoniin tekitab unisust, alandab kehatemperatuuri. Une mõõtmine POLÜSOMNOGRAAFIA : 1. Elektroentsefalograafia (EEG) 2. Elektromüograafia (EMG) 3. Elektrookulograafia (EOG)
2. Teiste neurotransmitterite sekkumine MDMA alandab ajus serotoniinisisaldust. Kui serotoniini ei ole, siis pole tagasihaardevalkudel midagi tagasi haarata. Need pumbad seisavad tühjalt ning nad võivad serotoniinineuronitesse üles korjata teisi neurotransmittereid, eriti dopamiini. Dopamiin ja selle laguproduktid võivad põhjustada nende rakkude aksonite purunemist. Järeldus Ecstasy stimuleerib serotoniini vabanemist. Esmalt põhjustab see soovitud efekti, ent kui sinu aju serotoniinist tühjeneb, võivad tulemuseks olla mäluhäired ja depressioon. Kuigi ecstasy ei ole füüsilist sõltuvust tekitav, ei tähenda see, et ta oleks ohutu. Võib üldiselt oletada, et kui muudad oma aju keemiat, siis on sellel alati omad tagajärjed. Positiivse mõjuga kaasnevad alati ka negatiivsed. Tolerantsusega võrdväärne haigustunnus on hoopis vastupidine ilming toime tugevnemine, sensitisatsioon e pöördtolerntsus (reverse tolerance). Seda nähtust kohtame eeskätt
käbinääre (glandula pinealis) kilpnääre (glandula thyreoidea) kõrvalkilpnääre (glandula parathyreoidea) neerupealised (gl. suprarenalis) sugunäärmed e gonaadid (testised ja munasarjad) pankrease saarekesed (insulae pancreaticae) tüümus (thymus) platsenta (placenta) difuusselt paiknevad endokriinrakud Käbikeha – epifüüs – asub vaheajus. Käbikeha on jaotunud sagarikeks, mis sisaldavad pinealotsüüte ja neurogliiarakke.Reguleerib ööpäevarütmikat, sünteesib serotoniinist melatoniini (hormoon). Pärsib varajast sugunäärmete arenemist. Kõrvalkilpnääre Kilpnäärme tagaküljel. Toodab parathormooni – tõstab kaltsiumi taset veres. Tüümus Tsentraalne immuunorgan (paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise), endokriinnääre (reguleerib immuunsüsteemi). Suunab ka lümfikoe arengut, kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli) ja on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex, tumedamalt värvunud) ja säsist (medulla,
ganglionid ehk põimikud. Koosneb 100 millionist neuronist, nn ‘‘teine aju’’, suudab autonoomselt funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle 30 mediaatori, enamus identsed kesknärvisüsteemis olevatega. Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid.
annaabi.ee 
