kõrguse tõttu nad kõik vaba pinnani ei ulatu. Tuumad onerineval kõrgusel. Mitmekihilises spiteelis paiknevad rakud mitme kihina üksteise peal ja ainult alumised rakud kinnituvad basaalmembraanile. Epiteeltüüpide esinemine *Ühekihiline lameepiteel – esineb neeru neerukehakestes,veenide ja arterite sisepinnal, kapillaarides, kopsu alveoolides, südamekambri sisepinnal, seroossetel pindadel. *Mesoteel -katab kõhu, rinna ja südamepaunaõõnes seroosseid pindasid, sel juhul nimetatakse ühekihilist lameepiteel mesoteeliks. -mesoteel ei oma vastandina tavalisele epiteelile välismaailmaga otsest ega kaudset kontakti. -mesoteel areneb tsöloomi piiravast epiteelist tsöloteelist. *Endoteel -mesenhüümset päritolu -paikneb vere-, lümfisoonestikus,sünoviaalõõntes, arahnoidaalõõntes ja mujal sidekoe ja kehavedeliku piiril. *Ühekihiline kuupepiteel – esineb neerude kogumistorukestes,kogumisjuhades, Henle lingu
* tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed * apokriinsed näärmed - rakumaht muutub väiksemaks, apokriinsed higinäärmed * holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre * mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke. Nt seromukoossed – suurele mukoossele lõpposale liitub seroosne külgkompleks või mukoserossed. Suuõõnes on seroossed, mukoossed, seromukoossed näärmed. Seroosne nääre – lõpposa valendik on kitsas, tuum on ümar. Mukoosne nääre – lõpposa valendik on avar, rakutuum on lamestunud ja surutud raku baasile. 11. Sidekudede morfoloogiline ja funktsionaalne klassifikatsioon Morfoloogiline klassifikatsioon: 1. veri ja lümf 2
Ühekihilise lõpposaga näärmed Mitmekihilise lõpposaga näärmed Näärmejuhade hargnemise alusel Hargnemata juhadega lihtnäärmed Hargnevate juhadega liitnäärmed Näärmenõre keemilise iseloomu alusel Seroossed – vedel valgurikas sekreet Mukoossed – viskoossne limasrikas sekreet Seganäärmed – seroosseid ja mukoosseid lõpposasid sisaldavad näärmed Näärmenõre sekretsiooni viisi alusel Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks SIDEKUDEDE MORFOLOOGILINE JA FUNKTSIONAALNE KLASSIFIKATSIOON. PÄRISSIDEKUDE.
Kõige sisemiseks kihiks on ühekihiline lameepiteel (epithelium posterius corneae). 10. Olfaktoorne epiteel - kus asub, funktsioon Olfaktoorne epiteel on kollaka värvusega, mis on tingitud pigmendi sisaldusest epiteelis ja näärmetes. Haistmisepiteel on samuti mitmerealine epiteel, mis sisaldab tugirakke, harjasrakke, basaalrakke ja haistmisrakke (bipolaarsed neuronid, moodustavad haistmisnärvi). Haistmisregiooni limaskest sisaldab ka tubuloalveolaarseid seroosseid haistmisnäärmeid. 11. Emaili, dentiini ja tsemendi ehituse võrdlus Emaili moodustavad emailiprismad ja prismadevaheline aine. Enameloblastid produtseerivad emaili. Iga enameloblast moodustab ühe emailiprisma, mis on emaili struktuuriühikuks. Emailiprismad koosnevad peenest fibrillaarsest võrgust ja nad sisaldavad hüdroksüapatiitide mineraalkristalle. Emailiprismad põimuvad omavahel ja moodustavad emailikimpe. Emailiprismad on ümbritsetud prismamembraaniga
kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. Olemuselt seroosnääre s.t. näärme sekreet on vedel, sisaldab rohkelt vett, elektrolüüte. b. (Ala)lõuaalune nääre (glandula submandibularis) kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Seganääre-sisaldab nii seroosseid- kui mukoosseid näärmeid, mistõttu sekreet on limarikas ja viskoossem. c. Keelealune nääre (glandula sublingualis) kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid juhasid mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Seganääre. http://www.greenfacts.org/images/glossary/salvary-glands.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga ja A
annaabi.ee 
