jõukamates peredes on igal pereliikmel isegi oma televiisor. Kindlasti on igaühel peres oma lemmik seriaal, mille vaatamata jätmise korral võib tekkida konflikt. Kuid konfliktide tekkimist saab ära hoida ning ka lahendada. Neid lahendatakse erinevalt, näiteks saab teha graafiku, sest siis on selge kes parasjagu telekat vaatab, kuid on ka teisi võimalusi, nagu uue teleka ostmine, kuid see vajab omakorda suurt väljaminekut. Paljudel inimestel on seriaalidest erinev arusaam. Kui telekas näidatakse mõnda tõsieluserja, siis tihtipeale hakkavad inimesed ennast tegelastega samastama. Kuid seriaalid ja reaalne elu on erinevad. See, mis telekas näidatakse on tehtud lihtsamaks, romantilisemaks ning probleemide lahendused on isegi teistsugused. Inimesed peaksid eristama oma elu televisioonielule, saab öelda, et meedia mõjutab inimest erinevalt. Televisioonil on nii häid kui halbu külgi. Mõned inimesed peaksid vähem telekat
Peek(RainMan); Batmanist Superman jne)- ehk tekib lõpmatult piiritlematu jada . Sellest lähtuvalt ei ole ükski inimene geniaalne. m.o.t.t. Ilukirjanduses saab kasutada ainult neid asju, mida on lakatud kasutamast tegelikkuses (lk.65)- mõte seisneb selles, et ilukirjandus peab lugejat huvitama, intrigeerima, et püsiks huvi edasilugemiseks (postmodernistlik lähenemine). Kehtib ka filmimaailmas- kui võtta Mehhiko seriaalidest ära ülepaisutatud lähenemine süzeele, jääks alles ainult kodumaine argisari "Kodu keset linna", mis ei hiilga just oma suure vaatajaskonnaga. Truudus mõjub tundeelule samamoodi, nagu mõjub järjekindlus intellektuaalsele elule- see on nurjumise tunnistamine (lk.42)- Vaidlen vastu, kui ei oleks enam tundeelus kübetki truudust, oleks ka abielud mõttetud. Kunstis, nagu ka poliitikas, on alati süüdi vanaisad (lk.43)- mõte kattub ka osaliselt esimese sententsiga
kaotanud usalduse meeste vastu ning seetõttu sukeldub ta oma seriaalimaailma, mis tundub olevat kindel. Istub oma diivanil, joob šerrit ja sööb kompvekke, oma hinge kurbust likööriklaasi uputab Oma lapsest ei tee ta välja. Ja kõik meeste lähenemiskatsed tõrjub ta tagasi. Laura on tegelikult üksik – televiisor tekitab temas illusioone sõpradest ja kaaslastest. Kaaslasteks on aga väljamõeldud tegelased seriaalidest. näeb sealt elu, millesarnast tal endal pole. Tegelikult pole aga ka televiisoris kujutatu ju päriselu. Seda taipab ka Laura kui arutleb selle üle, kas näitlejad, kes filmirolle täidavad, ka ise midagi säärast on pidanud läbi elama. Ta jõuab järeldusele, et arvatavasti mitte, nad ainult täidavad oma rolli selles filmis. * Peeter – Laura lasteaiaealine poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei
23% 12% Tuttavad Muu 20% Joonis 3. Levinumad infoallikad, kust küsitletud hüpnoosist kuulsid Küsitluses osalevatel inimestel paluti märkida, millistest infoallikatest on nad hüpnoosist kuulnud. Joonisel 3 on näha, et enamik vastanutest (25%) on suurema osa infost hüpnoosi kohta saanud televisioonist ja raadiost, 23% juhtudel saadi infot ka filmidest ja seriaalidest. Rohkelt infot on leitud ka internetist, 20% vastanutest olid interneti märkinud oma põhiliseks infoallikaks. Ainult 12% vastanuist on aga tutvunud hüpnoosiga ajakirjanduse kaudu ja oluliselt vähe inimesi on lugenud hüpnoosialast kirjandust (10%) või arutlenud sel teemal oma tuttavatega (8%). Neli inimest märkis vastuseks muu, täpsustades, et on arutanud hüpnoosi ja selle 22
Arstide sõnul on ohtlik eelkõige asjaolu, et kuni 8- 9 eluaastani on lapsel raskusi reaalsuse ja fantaasia eristamisega. Sestap juhtubki, et laps viskub juskui Mootorratturhiir autode alla või hüppab rõdult nagu Ämblikmees. (Mae, 2012.) Kristina Veidenbaumi (2003) jahmatas intervjuulõik 7-aastase Maarjaga, milles kajastus soov võimu ja tugevuse järele, kuid mis näitas ühtlasi, kuidas filmidest saab õppida sotsiaalset käitumist. Küsimusele, millised on tema lemmiktegelased seriaalidest sai Veidenbaum vastuseks, et ,,need, kes ainult tülitsevad, sest siis saab ka õppida tülitsemist, et siis õega tülitseda". Küsimuse peale, kas õde on suur tülitseja, vastas 7 aastane Maarja, et ,,ei, lihtsalt mina lähen talle kallale ja ta hakkab mind ka tülitsema ja siis ma saan neid sõnasid öelda." Pole oluline, kas see, kelle moodi väike laps olla tahab on inimene või hoopis mõni kummaline elukas või loom. Näiteks võib tuua 3- aastase Kädi, kes soovib olla
Laura on üksikema, kes on telefonitöötaja ja kelle päevi sisustab televiisor. Ta on kaotanud usalduse meeste vastu ning seetõttu sukeldub ta oma seriaalimaailma, mis tundub olevat kindel. Istub oma diivanil, joob serrit ja sööb kompvekke. Ja nii iga päev. Oma lapsest ei tee ta välja. Ja kõik meeste lähenemiskatsed tõrjub ta tagasi. Laura on tegelikult üksik televiisor tekitab temas illusioone sõpradest ja kaaslastest. Kaaslasteks on aga väljamõeldud tegelased seriaalidest. Laura poeg Peeter on väike laps suures maailmas. Ta tunneb siirast huvi kõige vastu oma ümbruses ja uudistab igat pisimatki asja. Vaatlemine ja uurimine on tema lemmiktegevused. Maailm on tema jaoks üks imeline paik ja ta suudab isegi varblaste kõndimist mööda välisseina hämmastusega vaadata. Talle meeldib ka öösiti suvalistele inimestele helistada ja küsida mõistatusi (ta helistab ka teose teistele peategelastele). Kui poiss vahel ema käest
annaabi.ee 
