SISUKORD 2 3 SISSEJUHATUS Küsitlesin 22 (13 meest, 9 naist) minu tutvusringkonda kuuluvat inimest (vanusevahemikus 14-18) seriaalide vaatamise teemal. Uurimuse viisin läbi internetis. 4 1. TULEMUSED 1.1 Statistiline rida Naised: 0; 1; 7; 4; 3; 1; 2; 0; 0 Mehed: 1; 1; 1; 0; 2; 7; 5; 3; 11; 5; 0; 0; 2 1.2. Variatsioonrida Naised: 0; 0; 0; 1; 1; 2; 3; 4; 7 Mehed: 0; 0; 0; 1; 1; 1; 2; 2; 3; 5; 5; 7; 11 Kõik: 0; 0; 0; 0; 0; 0; 1; 1; 1; 1; 1; 2; 2; 2; 3; 3; 4; 5; 5; 7; 7; 11 1.2.1.Variatsiooni ulatus Naised 7-0=7 Mehed 11-0=11 Kõik 11-0=11 1.3. Mood
oli tegutsenud endine Venemaa Televisioon. EVTV oli eetris esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja pühapäeval ning RTV oli eetris teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. TV3 algus Eratelekanalite konkurentsitihedal turul olid tegevad Kanal 2, Tipp TV (Jüri Makarov), mis sai hiljem nimeks TV1 (perekond Sõnajala omanduses) ning varem nimetatud EVTV koos RTV ga. Jaanuaris 1996 kaks viimati nimetatud kanalit ühinesidki TV3 kaubamärgi alla. Paljude alustatud seriaalide näitamine on piirdunud ainult poolte hooaegadega ja siis on nad saatekavas asendatud "uutega". TV3 alustas oma isikliku firmaga 1.jaanuaril 1999.aastal ning firma omanikuks on Modern Times Group. TV3 TV3 on Eestis tegutsev eratelekanal. Kanal näitab uudiseid, väiksematele vaatamiseks multikaid, saateid/sarju ning õhtuks filme. Tv3st tuleb vaatamist igale vanusele, igaks päevaks. Seoses Eesti üleminekuga digitelevisioonile alustas 2008
Veenmiskõne Mina räägin siis teile filmide kasulikusest. Paljud mõtlevad, et filmide ja seriaalide vaatamine rikub inimest. See on puhas vale. Filmid arendavad inimest, suudab inimesi maailma teise pilguga vaatama ja harib neid. Filminduses on mitu erinevat žanri on dokumentaalfilm, muusikafilm, mängufilm, komöödia, tragöödia, õudus jpm. Paljud inimesed loodavad leida filmi vaatamisest lohutust, nad elavad filmile kaasa justkui oleks seal samas filmis. Kasutatakse sellist lauset nagu,, elu nagu filmis´´. Aga just seda ongi.
saavutasid vahepeal populaarsuse, kuna need rõhutasid iga indiviidi õigusi ja see sobis uuele põlvkonnale hästi. Uudse majanduspoliitika peamised elluviijad olid aga eakad poliitikud USA president Ronal Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Tundus, et 60-aastaste ja 20-aastaste maailmavaated ühtisid, jättes välja 40-aastaste arvamused ja eluhoiakud. 1980ndatel sai eesmärgiks olla ilus ja rikas. Rikaste elu näidati ajakirjade ja seriaalide vahendusel. Tundus, et rikkaks on võimalik saada kõigil neil, kes oskavad uue aja võimalusi kasutada. See kõik leidis aset tänu sellele, et lääs läbis 80ndatel majandusliku tõusu. Tänu maailmasõdade ja suuremate katastroofide puudumisele olid suured tarbimisvõimalused ilmsed. Suurenesid reisimisvõimalused ja tänu sellele elavnes majanduselu ka näiteks Malaisias ja Lõuna-Koreas. Saavutused ja probleemid
kõvahäälselt, et õpetajal pole eriti võimalustki sõna sekka öelda. Igaüks peab oma mõtteid objektiivseks tõeks ning peab teiste veenmist pühaks kohuseks. Räägitakse kõigest, alustades sellest, mida keegi hommikusöögiks sööb ja lõpetades prügi sorteerimisega. Toidust räägitakse üldse palju, eriti enne söögivahetundi. Hommikuste uudiste juurest läheb vestlus sujuvalt üle uusimate Youtube'i videote ümberjutustustele ja eilsete seriaalide lühikokkuvõtetele. Majandusuudised, sport ja ilmateade jooksevad aeg-ajalt vestlusest läbi ning ,,kes-käib-kellega"-uudised liiguvad kiiremini, kui valgus. Ka pimedast magamistoast pole juttugi, seksijutud on ammugi kooli päevavalguslampide alla või äärmisel juhul koolibussi hämarusse tiritud. Koolibussi tagumine pink on tegelikult parim koht noorte vestlustest ülevaate saamiseks.
Usun, et üheks põhjuseks, miks ERR pole noortele piisavalt palju tähelepanu pööranud, on see, et noorte huvi televisiooni ja raadio vastu peetakse üha langevaks ja seetõttu eeldatakse auditoorium väga väikseks (Uuring:nutiseade asendab järk-järgult televiisorit, 2014). On fakt, et televiisori vaatamine on kõnealuse sihtrühma seas aina vähem populaarne, kuid samas pole mitte kuskile kadunud huvi üleüldiselt noortele suunatud saadete, seriaalide ja filmide vastu. Tartu Ülikooli loengus "inimene ja ühiskond" oli külalisõppejõuks Helle Tiikmaa, kes oli väga üllatunud, kui tema küsimuse peale, kes vaatab ETVd, tõstis valdav osa auditooriumist käe. Seega arvan, et ERR peaks noortele lähenemiseks leidma just sellele huvigrupile omaseid viise ning see tagaks ka noorte suurema informeerituse ühiskonnas toimuva kohta, sest tegelik huvi on juba praegu olemas.
A: Ma jälestan nõmedaid komöödiaid B: Kui need sulle ei meeldi, siis meil pole mõtet ju koos telekat vaadata A B LV LV TK TK L L Ristuvad transaktsioonid, mis võivad ennetada konflikti LV-karistaja A pöördub L poole. Selleks, et konflikti ennetada, vastab B kui täiskasvanu täiskasvanule A: Mida sa raiskad aega nende seriaalide peale, loe parem B: Täna ma eelistan telekat vaadata 3.3.Varjatud Need on aluseks mängudele. Nad hõlmavad ühel ajal rohkem kui kaht mina-tasandit. Näiteks võidakse TK-TK vestluses kasutada varjatud, vahel ka mitteverbaalseid V-L sõnumeid. A B LV LV TK TK L L A (automüüja): See masin on parem, aga teile liiga kallis B (ostja): Ma võtan siis selle
Ekspressi, kuna tasulisi artikleid tema ostma ei hakka, mis puhul tõesti otsustab pabervariantide kasuks, kust saab neid koos teiste artiklitega lugeda. Ka Facebook täidab osalist informatsioonivarustaja rolli tema päevas, saades informatsiooni nii teistega suheldes kui ka news feed’ilt, kus seda jagavad tema sõbrad ja tuttavad, kuitahes informeeriv see ka ei ole. Peale tööpäeva võib teda leida teleka tagant, erinevate uudistesaadete, seriaalide ning filmide rüppest, kõrval on ka tahvelarvuti, nii meelelahutaja kui ka teabevarustajana. Ta on suur ristsõnade armastaja, mistõttu ostab ta alati laupäevase SL Õhtulehe, seda just suure ristsõna tõttu. Ajakirju tema eriti ei loe, kui välja jätta ristsõnaajakirjad, ehkki võimalusel sirvib tehnikateemalisi ajakirju. Üldiselt tarbib ta meediat enamasti ajaviiteks ning passiivselt, kuigi tahab siiski teada, mis päeva jooksul on maailmas toimunud ning kuidas see seostub
vääreeskujudest mõjutatul suurem riskioht hakata alkohoolikuks või narkomaaniks. Tegelikult on inimesed ju unustanud, mis on konflikti mõte. Ekslikult arvatakse, et see on üksteisest ülekarjumine. Siiski mõte seisneb hoopis asjade selgeks rääkimises, probleemi lahendamises ja vastuse leidmises - küsimuseks jääb, kuidas seda teha. Meie peretraditsioonis pole keerdküsimuste selgeksrääkimine kuigi levinud, kindlasti on see tuttav aga ameerika seriaalide vaatajaile. Tavaliselt ütleb siis üks abielupooltest: "Sul paistab paha tuju olevat. Kas sa tahaksid sellest rääkida?" Täiesti õige suhtumisviis. Nii saab oma halva tuju ilma suurema kärata maha laadida. Mis veelgi parem: kui oma tunded sõnadesse panna, võib ebameeldivat sündmust näha uues valguses. Kui üks pooltest domineerib, on teine enamasti sõltuv või alistuv. Tavaliselt on siis nõrgemal poolel oma nõudmisi raske esitada, pealegi teab ta ette oma kaotust
Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor saada informatsiooni selle kohta, kui palju aega veedab Lähte kooli õpilane televiisorit vaadates ning milliseid telekanaleid ja telesaadete zanre ta eelistab. Lisaks sellele analüüsis autor TNS Emori teleauditooriumi ülevaate andmete põhjal eestlaste tüüpilisi televaatamise harjumusi ning võrdles saadud tulemusi Lähte kooli õpilaste vastustega. Uurimistöö koosneb viiest suuremast peatükist. Esimeses teooriapeatükis ,,Telemeedia
annaabi.ee 
