hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust. Näidispildid Schubertist on pandud lisadesse, mis järgneb kasutatud allikate lehele ja on ühtlasi ka referaadi lõpuks. 2. FRANZ SERAPHIM PETER SCHUBERT (1797-1828) Franz Seraphim Peter Schubert (edaspidi Franz Schubert) oli Austria päritoluga romantismiajastu helilooja, kes elas vaid 31-aastaseks, ent kirjutas selle aja jooksul enneolematul hulgal teoseid. Muusik sündis 31. jaanuaril 1797. aastal Viini eeslinnas Lichtentalis. Mees oli lühinägelik, pikkuselt väike ning jässakas, iseloomult aga tagasihoidlik, häbelik ja sõbralik. Franz Schuberti isa oli koolmeister. Tema käest sai Schubert oma
ritornellid · Pea igasse barokkooperisse kuulub lamento aaria e. kaebeaaria Vokaalmuusika Itaalias Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel · Basso ostinatole ülesehitatud aariad · Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB! Korrataval osal olid olulised improvisatsioonilised täiendused · Aaria on muusikaliselt arendatud ja rohkete kaunistustega laulja soolonumber ooperis, kantaadis või oratooriumis ansambli või orkestri saatel. Aariate ajal tegevus laval sageli ,,peatub" · Retsitatiiv on kõnelähedane laul
Jaapanis, USAs jm. Räägiksin siis veidi ka sellest, mis mina ,,Medeast" arvan. Minule ,,Medea" muusika väga ei meeldinud, sest see oli tihtipealne üsna kiire, särav ja tükiline. Minule meeldib pigem voogav endassetõmbav ja sügav muusika. Kuid minu lemmikstseeni ajal mängis üks kohutavalt hea pala, mis muu, balletis kasutatud muusikaga minu meelest peaaegu üldse kokku ei läinud, kuid see paelus mind kohe. See pala kannab nime ,,The Host of Seraphim" ning on bändi Dead Can Dance loomingust. Selles palas ühildusid minu jaoks India, Aafrika rütmid, Jaapani flöödi voogavad helid ning naise häält kuuldes tuli mulle kohe meelde araabiamaade laulud, mida palvetamise ajal lauldakse. Kuigi laulus sõnu polnud, oli harukordne see, et seal oli kuulda naisehäält, kuna tavaliselt on balletide muusika täiesti ilma vokaalita. Minu meelest oli see ballett väga hästi lavastatud, panin tähele palju uudseid lahendusi, mida
Kui ooper on tähelepanu keskmes soololaul, siis oatooriumis domineeivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. KIRIKUMUUSIKA Monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Heloloojad Antonio Lucio Vivaldi (4.märts 1678 Veneetsia 28.juuli 1741 Viin) oli helilooja ja viiulimängija. Tema neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt
Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Itaalia barokk Vokaalmuusika Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel · Basso ostinatole ülesehitatud aariad · Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB! Korrataval osal olid olulised improvisatsioonilised täiendused · Aaria on muusikaliselt arendatud ja rohkete kaunistustega laulja soolonumber ooperis, kantaadis või oratooriumis ansambli või orkestri saatel. Aariate ajal tegevus laval sageli ,,peatub" · Retsitatiiv on kõnelähedane laul
parimaks metoodiliseks eeskujuks tema koostatud omaenda suguvõsa ajalugu. Titus Christiani-Tartu linnaarhivaar 1907-1919. Otto Harnack- temast sai kirjandusajaloolane Stuttgartis Friedrich Bienemann noorem- Tartu ajalugu, rüütelkonnad, vaimu(!)ajalugu. Riias andnud välja Baltische Monantschrifti. Uuris rootsiaegse TÜ ajalugu ja Põhjasõja ajalugu Arnold Feuereisen- arhivaar Riias, oli ka Riia Ajalooseltsi juht Ernst Seraphim- lisaks üksikuurimistele kirjutas ka Balti ajaloo järjekordse üldkäsitluse, aga see ei saanud vist nii popiks kui Arbusowi oma. Uuris ka kloostriajalugu. August Seraphim- ilmselt eelmise vend, mitte nii kuulus. 1870. aastate lõpu "brošüürisõda" . Bruinigk ja Samson-Himmelstierna võistlesid omavahel semstvoküsimuse üle (maapiirkondade kohalikud omavalitsused), Bruinigk oli nende vastu ja Himmelstierna poolt, sest see oleks progress! Viimane oli ka Urvaste mõisnik
annaabi.ee 
