loomad. tuumaenergia, taastuvenergia. 11.Metallur Pole Pole Kaevandati Kaevandati Kaevati palju Kõrgelt gia areng rauda, oli palju rauda, erinevaid metalle. arenenud. sepandus. kulda, Omaette Osatähtsus hõbedat ning majandusharu. väheneb. teisi metalle. Sepad. 12.Transpo Jalgsi Jalgsi Kasutati Kasutati Telefon, raadio, Kõrgelt rdi ja side liikumine. liikumine hobuseid
3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli karjakasvatus ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale asendile Lääne- ja Põhja Euroopa vahel tegeldi Eestis edukalt vahenduskaubandusega. Eestlaste elamuteks olid suitsutuba ., mida kasutati ka vilja kuivatamiseks Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad , mida 13. saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et
3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli avaasula ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale asendile Lääne- ja Põhja Euroopa vahel tegeldi Eestis edukalt vahenduskaubandusega. Eestlaste elamuteks olid suitsutuba ., mida kasutati ka vilja kuivatamiseks Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad , mida 13. saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et
· Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader,
Peipsi järve läänekallas oli samuti väheasustatud, soisuse ning vähesobivate põlluharimistingimuste tõttu. Peamiselt elatuti põlluharimisega. Kasvatati otra ja nisu (mostly), kuid ka kaera, herneid, ube, rukist (11. saj). Kasvatati peamiselt veiseid, sigu, kitsi, lambaid. Küttimine väga suurt toidulisa ei andnud. Tegeleti ka kalapüügiga (siseveekogudel peamiselt), ka mesindus oli rakendatud. Olid välja kujunenud erinevad käsitööliigid: sepandus (ühed olid tavalise sepatööga tegelevad, teised eeskätt pronksist ja hõbedast ehete valmistamisega tegelevad sepad), potsepandus. Vahenduskaubandus eksisteeris (idast läände, läänest itta). Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, Ida pool Pihkva ning Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal tekib taas koondumine küladesse, mis omakorda koondusid umbes 45 kihelkonnaks
teadmisi, on väga dünaamilised ja kohanemisvõimalised, ning pikaajalist kogemust lauamängude ja LARPi vallas. 4.5 Projekti SWOT Tabel 6 SWOT S W · Vähe konkurente turul. · LARPimängurite klientuur · Sihtgrupi kursishoidmine mõnevõrra väike esialgu ettevõtte tegevusega · Lauamängud tuleb sisse lihtne. osta välismaalt. · Kaasab teisi kultuurilisi majandusharusid nagu sepandus ja riidetööstus. O T · Võimalus laieneda · Ettevõtte algusperioodil on teistesse baltimaadesse ja vaja osta küllaltki suur Soome, kus konkurente on valik lauamänge, millest sammuti küllaltki vähe. enamus ei saa tõenäoliselt · LARPi ja lauamängude esimesel kuul maha populaarsuse kasvades on müüdud. oodata vastavatele toodetele nõudluse kasvu. 4.3
läätis. Põlluharimise kõrval oli tähtis ka looma kasvatus, kuid loomi peeti suhteliselt vabalt (kevadel, suvel, sügisel pidi loom ikka ise sööki otsima) ja nad olid kõik 1/3 võrra väiksemad kui tänapäeval. Kalastamist toimus natuke, jahtimist väga ei toimunud, sest eestlased polnud väga osavad vibumehed ning toimus ka mesilaste kasvatamist lõuna- Eestis ja see oli ainus magus asi. Enamik käsitööst tehti kodus ning tekkima hakkas kujunema omaette käsitöö alaks sepandus. -) Tekkima hakkasid ka varalinnalised asulad, mis tegutsesid kaubanduskeskustena ning seal olid ka käsitöölised. Osadest kujunesid hiljem välja linnad, nagu Tartu ja Viljandi, kuid osadest ei kujunenud välja linnu (nt Otepää, Lihula, Varbola). Sellegi poolest ei olnud muinasajal Eestis olemas linnu, sest polnud ei linna õigusi ega linna kultuure. Linnad tekkisid alles seoses vallutustega. * Muinasajal läbis Eesti alasid Venemaad ja Lääne-Euroopaga ühendav kaubatee
annaabi.ee 
