Inimese võimelised oma emale ja sarrastus. Positiivne selle kes ta vajadusi rahuldas). ohustav tunne- hirm, beebi ja võõras, areng toimub läbi seega kogu liigile tasu ja karistus. Lõi Kiindumus tekib ikkagi ebakindlus, eraldatud. 1969- võõras ruumis astmete, on EGO poolt omaseid tunnuseid sarrustuse skeemi. sellega, kes turvalisust pakub, seotuseteooria, inimlastel katse. Vaadatakse kontrollitud ja on õppima(etoloogia esimene Operantne tingimine. mitte ainult sööki. Hüpotees- sünnipärane vajadus seotuse kuidas laps käitub, ratsionaalne. Arendab katse). Pojad õpivad Arvab, et inimene see kes rahuldab baasvajadusi, järele ühe kinda isiksusega. kui ema läheb ära ja edasi Freudi teooriat
probleemide lahendamisel üksi ja teiste abiga. Selgitused lapsele suunavad ta intellektuaalsete protsesside juurde, mis põhinevad keelel. Sots.suhted mõjutavad keelt ja keskkonda, milles laps õpib. Kult.arengu üldine geneetiline reegel on arengumuster, milles intell.protsessid muutuvad sotsiaalsetest internaalseteks. (kõik funkts.d ilmnevad 2tasandil: 1sotsiaalsel (in.vahel) siis psühholoogilisel (lapse sees). John Bowlby huvitus aga emotsionaalsest arengust. Seotuseteooria emots.seotus emaga pakub kindlus- ja turvalisustunnet, mis on aluseks psüh.lt tervele arengule. Astmete teooriad ja arengulised üleminekud J.Flavell arengustaadiumi def.i kriteeriumid: 1.Staadiume eristavad kvalit.muutused- teisiti tegemine (käpuli, püsti liikumine). 2. Üleminekuga ühelt staadiumilt teisele kaasnevad muutused paljudes aspektides (rääkimine, sõnade sümboliline väärtus). 3. Üleminekud tavaliselt kiired. Praegu ollakse seisukohal, et in
toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - selle pealt läheb edasi õppimisvõime; mustrid võivad muutuda aga jäävad sarnaseks (suhe võib muutuda siis kui juhtub midagi, millega polnud arvestatud - lapsevanem sureb, kaotab töö jm.) Kui on tekkinud probleemsed seotussuhted, siis võivad tekkida ärevushäired Näide: Muutuv muster seotussuhtes- enne murdeiga ema kaotanud laps võib kannatada keskeas depressiooni all (suurem tõenäosus) Bowlby esimene ametlik kirjutis seotuseteooria kohta ilmus kolmes osas Seotuseteooria (1969) Sügav ja tundeline suhe Turvaline seotussuhe paneb aluse tervele elule - valmis rohkem väljakutsetele vastama, avastama maailma Loob seesmise internaalse töömudeli - Pidev, püsiv korrapärane stimulatsioon - ettekujutlus maailmast ja endast, selle alusel tõlgendatakse maailma (hakatakse maailma mõistma) Maailm ei muutu, vaid muutuvad maailma käsitlused Stressi olukorras peaks hiljemalt avalduma kiindumussuhe
roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse
H.Harlow (1958)- katse ahvipojaga- mida ahvipudel eelistab. Pehme kunstema- süüa ei saa. Kõva kunstema- saab süüa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi külma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M.Klaus ja J.Kennell (1975)- jälgisid, kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Erinevad puudutusrütmid, kuidas ja mida silitavad.
annaabi.ee 
