Alles Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss Saksamaal Aachenis muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus oli ka kirjutustuba. Kuigi ta ise õppis lugema alles kõrges eas, tahtis ta oma suurust väljendada ka kunstis. Kirjakunstki arenes sel ajal. Endistest põhiliselt suurtähtede kirjastiilidest (nt Rooma kapitaalkiri) oli vahepeal välja kasvanud muid stiile, kus tähed muutusid väiksemaks ja omavahel seotumaks. Sellised kirjastiilid olid vajalikud igapäevasteks asjaajamisteks ja kiiremaks kirjutamiseks nt kursiiv. Kursiiv jaguneb vanemaks ja nooremaks. Vanemat kasutati I-IV sajandini. Uuteks ladina kirja liikideks saavad neli suuremat rühma: iiri-anglosaksi (iiri ja inglise), merovingi (prantsuse), lääne- gooti(hispaania) ja vana-itaalia. Kloostrites tegelesid mungad usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need
3 Meediaettevõtete ühinemine: suurendab sünergiat, nt on võimalik reklaamida oma telesaateid teiste meediakanalite kaudu ja vastupidi. Lisaks võimaldab see ettevõttel teenida kasumit, luues läbilöönud meediatootest (nt telesarjast) lisatooteid (nt temaatilised tarbeesemed) Ettevõtted muutuvad üha seotumaks üksteisega ka ühiste investeeringute, vastastikuste aktsiaostude ning nõukogudes osalemise kaudu 3. rahvusvahelistumine. Nii ettevõtete investeerimine teiste riikide meediaturgudesse kui ka nt TV-programmide eksport. See on kriitiliste uurijate jaoks tõstatanud ka küsimuse ,,kultuuriimperialismist" globaalsel meediaturul, eeskätt seoses Ameerika filmi ja teletööstuse ülemaailmse eduga. > meediaturu kontsentreerumine
lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupi liikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 31.Muutused perekonnas, laiendatud ja tuumikperekond Vastus: Ajalooliselt võib perekonna kujunemise ajaloos rääkida kaht tüüpi perekondadest: 1) laiendatud perekond 2) tuumikperekond. Laiendatud perekond on omane traditsioonilisele ja preindustriaalsele ühiskonnale. Koosneb paljudest põlvkondadest ja omavahel suguluses olevatest inimestes.iSageli elavad mitu põlvkonda ühe katuse all. Üks võimalikest laiendatud perekonna tüüpidest
Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupiliikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 33. Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Max Weber võim on võime suruda teistele peale oma tahtmist. Sotsiaalne ressurss, mis on ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine, võimu alaliik, mis tähendab võimalust leida kuuletumist. Sotsiolooge huvitab kõige enam legitiimne domineerimine st. et võimu teostatakse valitsetavate nõusolekul ja kooskõlas seadusega. Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning
huvide vahel. See etapp võib kulgeda lühidalt ja tormiliste emotsioonidega või kesta pikemat aega, “tuli hõõgub tuha all”. Juhi oskus selles etapis algab enesele teadvustami- sest, et vastuolud eksisteerivad. Probleemid tuleb läbi arutada ja maandada. 3. Kohanemine – toimub tasakaalu väljakujunemine. Grupis olevad inimesed muutuvad vabamaks ja saavad üksteisega psühholoogiliselt seotumaks. Igaüks tunnetab grupi ühtekuuluvust, mis toob kaasa produktiivse info ning emotsioonide jagamise üksteisega. Grupp töötab üsna efektiivselt, kuid tasakaal on veel habras. Grupijuht peaks selles etapis Töö gruppidega 45
annaabi.ee 
