on ka valgud, siis see etapp takistab antikehade ebaspetsiifilist seondumist. 153. 154. 155. 156. Teine päev – immuunotsütokeemia 1. Inkubatsioon primaarse antikehaga. Valmistada 0,2% BSA-PBS lahus (200 μl): 20 μl 2% BSA lahust + 180 μl 1x PBSi + Mouse anti tubuliin 1:500 0,4 μl, segada. Lisada lahus rakkudele ja inkubeerida 60-90 min toatemperatuuril, mille jooksul primaarne antikeha seondub oma sihtmärgiga. Pärast pesta 3 korda 5 minutit 1 ml PBS-Tweeniga seondumata antikeha eemaldamiseks 2. Inkubatsioon sekundaarse antikehaga. Valmistada 0,2% BSA-PBS lahus (400 μl): 40 μl 2% BSA lahust + 360 μl 1x PBS-Tweeni + Goat anti mouse Alexa568 (punast värvi) 0,2 μl, segada. Inkubeerida 45-60 minutit toatemperatuuril, kaitsta valguse eest. Pesta 3 korda 5 minutit 1 ml PBS-Tweeniga. Pesta 2 korda 5 minutit 1 ml PBSiga. Pesta 1 kord 1 ml MQga. 3. Alusklaasidele panemine ehk sulundamine.
fluorokroomi erinevates katsetes ja see on ka palju soodsam. Inkubatsioon primaarse antikehaga, selleks on vaja: Valmistada 0,2% BSA-PBS lahus (200 μl): • 20 μl 2% BSA lahust • 180 μl 1x PBSi • Mouse anti tubuliin 1:500 0,4 μl • Lisada lahus rakkudele ja inkubeerida 60-90 min toatemperatuuril, mille jooksul primaarne antikeha seondub oma sihtmärgiga • Pesta 3 korda 5 minutit 1 ml PBS-Tweeniga seondumata antikeha eemaldamiseks Inkubatsioon sekundaarse antikehaga, selleks on vaja: Valmistada 0,2% BSA-PBS lahus (400 μl): • 40 μl 2% BSA lahust • 60 μl 1x PBS-Tweeni • Goat anti mouse 1:2000 Alexa568 (punane värv) 0,2 μl • Inkubeerida 45-60 minutit toatemperatuuril, kaitsta valguse eest. Sekundaarse antikeha valikul tuleb jälgida, millises loomas on tehtud primaarne antikeha. Sobiv fluorokroom tuleb valida
Patuliini kasutatakse antibiootikumina nii meditsiinis kui veterinaarias G(-), G(+) mikroobide ja mõnede ainuraksete kasvu pidurdamiseks, kuid toksilisus piirab tema kasutamist. Toksiin võib vatsavedelikus neutraliseeruda, kui seal sisaldub tioolrühma omavaid ühendeid, mis patoliini molekuli kovalentsete sidemete varal seovad. Seondunud patuliin ei ole vatsa mikrofloorale toksiline, samuti on muutunud imendumisjärgsed toimeomadused rakkudesse ja kiirenenud lagunemisaeg. Seondumata patuliin väikse veeslahustuva molekulina imendub ja lammutub organismis kiiresti, eritub uriiniga, hüdrofoobsetes rakustruktuurides ei kumuleeru. 2.7 Mükotoksiinide detekteerimine Kõige kiirem, tundlikum ja suurima korratavusega on mükotoksiinide määramine immunoloogilisel meetodil. Kuigi mükotoksiinidel antigeenseid omdusi ei ole, tekivad need valgulise või polüpeptiidse hapteeniga konjugeerimisel, misjärel võib rakendada ELISA-meetodit. Toksiinid on
Sõltub ravimi Sõltub molekuli mahtuvus Kandjal, mis võib küllastuda; Kandjal, nõuab energia rasvlahustuvsest ; läbi poori millele võivad pretendeerida kulutamist (tavaliselt ATP) ioniseeritusest teised molekulid Ravimisisaldus erinevates keharuumides püüdleb tasakaalu poole, NB ! liigib vaid seondumata fraktsioon. Hematoentsefaal- e. veri-aju barjäär suurem osa suurtest molekulidest & 1 - neuroleptik psühhoosi raviks kasutatav rahustav ravimiterühm 2 - antideperessant depressiooni raviks kasutatav psühhofarmakon 3 - nootroopik mälu, kognitiivsete võimete jm parandaja, « nutikas ravim » elektrilise laenguga molekulid ei pääse läbi. Ravimite metabolism koosneb muundavatest & sünteesivatest reaktsioonidest. Enamasti ravimid inaktiveeruvad selle
valatakse peale uuritavat materjali e analüüsitavaid antikehi. Nende antikehade vastaseid antikehi kasutatakse esimeste detekteerimiseks. Antikehade vastased antikehad on märgistatud nt fluorestseeruvate osakestega. Sändvitšmeetodiga ei saa määrata madalmolekulaarseid antikehi. Mida rohkem märgistatud antikehad ühinevad vastavate antikehadega, seda tugevama signaali saab detekteerida. Enne signaali detekteerimist toimub seondumata antikehade eemaldamine/pesemine. Kuna antigeene tahkel kandjal on kindel hulk, siis tegemist on küllastuva protsessiga, analüüdi konstentratsiooni ja antigeen-antikeha-antikeha seostumine on võrdelises seoses. Konkurentsiprintsiip: tahkele kandjale on seostatud antikeha, millega seondumise pärast konkureerivad omavahel analüüt ja analüüdiga identne, kuid märgistusega molekul (tracer). Antud printsiibi puhul on