Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism. Mille poolest erineb ROSSEAU teistest-ta heidab väljakutse kehtivale moraalile ja kaitseb inimese loomulikke õigusi. Inglise valgustuskirjanduse keskklassi vaatepunkti esindaja-Daniel Defae. Milles see seisnes-tõi uue zanri , milles olid ühte sulatudseiklusromaan ja sotsiaafilosoofiline romaan. 18.saj bestseller-Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused.Idealiseeritakse looduslähedast
12 Jean-Jacques Rousseau looming, olulisus, vastuolulisus. Ta oli kindel ja põhjalik valgustaja. Sai ootamatult kuulsaks arutlusega “Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele”. Ta uskus, et luksus viib ühiskonna nõrkuseni ja languseni. Teadus ja kunst toovad kaasa pahesid. Ta uskus, et headus on olulisem kui mõistus. Idealiseeris inimese looduselähedust. 13 Nimetada olustikulise ja sentimentalistliku romaani mõisted, esindajad ja nende loomingu tähtteosed (Richardson ja kiriromaan, Fielding, Sterne, Diderot) Olustikuline romaan oli realistlik ja selle hetke olusid peegeldav. Sentimentaalne romaan oli haledat olukorda kirjeldav jutustus teos. Richardson (“Clarissa”), Fielding (“Tom Jones, ühe leidliku lugu”), Sterne (“Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”),
W. Goethe M. Lermantov ,,Maskeraad" ,,Faust", F. Schiller ,,Wilhelm Tell". Mida uut tõi Barokk toi vastandid. Ühendati Dem. ideede levik. Tekkis Rahvaste meeleolude ajastu koledat ja ilusat, tarkusi ja filos. romaan. Inimlike peegelduse ajastu. Suur kirjandusse? rumalusi jne. klassitsim oli tunnete rõhutamine. sentimentalistliku romaani antiigi kunsti jäljendamine. Inglismaal tekkis viljelejate hulk. Looduse ja Kritiseeriti julgelt kaasaja valgustusromaan ja inimese vabaduse probleeme ja elu. robinsonaad. Romaanide idealiseerimine. Romantiline Kirjandusteostes kasutati palju peategelasteks võisid maailmavaade. See ajast oli metafoore
2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on
nõrkuse ja languseni. "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle"- ebavõrdsus tekkis koos omandikirega ja kaasajal on selle keskseks avaldusvormiks ühiskonna enamiku rõhumine rikka vähemuse poolt. Tema ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. "Julie e. Uus Heloise", romantilisekallakuga kiriromaan, tolle aja menukaimaid armastusteemalisi teaoseid, on sentimentalistliku proosa klassikaline näide. "Emile e. Kasvatusest"- on pedagoogiline romaan, kus Rousseau esitab oma kasvatusalased seisukohad: kui lasta lapsel rahulikult areneda, surumata maha tema loomust, siis tuleb temast õige inimene. Ta uskus , et headus on sünnipärane. 5. Inglise valgustuskirjandus Valgustusideed pääsesid mõjule eelkõige proosas. Juhtivaks žanriks tõusis romaan.
vastu- selles hakati nägema kirjaniku loomingu olulisust mõjutajat, tihti isegi peamist alust. Inglise romantism 18.sajandi 70.aastatel tekkinud inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas, linnade kiire arengu ning sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid. Inglismaal olid klassitsismi traditsioonid olnud suhteliselt nõrgad, seetõttu kulges üleminek romantismile sujuvalt. Teed tasandas ka õlipopulaarse sentimentalistliku romaani viljelemine 18.sajandi keskpaiku. Moraliseeriv, kaastunnet sugereeriv, religioosse värvinguga sentimentalistlik romaan tõi lugeja ette vooruslikku, kannatava inimese rahva hulgast ning kurjus leidis seal alati karistuse. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskendavalt ja elulähedaselt. Ka Eestis laialt levinud nn Jenoveva- ajajärgu jutukirjandusele oli sentimentalistlik romaan otseseks eeskujuks.
Sellel ajal tehti suur samm romaani kui sellise arengus. Kujuneb välja eepilist laadi stiil. Sentimentalismis ja romantismis jätkub kahtlus, et lineaarne kujutamisviis pole ainuõige. Tehakse eksperimente. Küsitakse, millised teosed on realistlikud – aga seal on erinevad aspektid – ümbruse kujutamine, inimese siseelu kujutamine jne. Romantiline romaan tekkis jena koolkonnas. Ludwig Tieck oli hästi kontaktis inglise inglise romaaniga ja eriti Richardsoni sentimentalistliku romaaniga. Tieck leidis, et Goethe on kirjutanud romaani, mis pole elu ja inimeste suhtes õige. Lõpuks jäi ikkagi Goethe peale, tema sai mingisuguse teeraja paikapanijaks. Romantilised romaanid on selle kõrval rohkem ära unustatud. Romantilised romaanid: Tiecki „Franz Sternbaldi rännuteed“ Novalise „Heinrich von Oftendingen“ Viimast romaani Novalis lõpetada ei jõudnud. Sellele kirjutas lõpu Tieck. Oluline on see
Romantistliku filosoofia kohaselt läheb vaja õnne saavutamiseks iseenda sees peituvat sisemist loomingulist jõudu, mis teeb inimese õnnelikuks. intellektualismi kohaselt saab õnnelikuks inimene kes arendab oma mõistust. Kui inimesel on olemas palju raha, millega ta ei osak midagi kasulikku teha, siis ei saavuta ta selle abiga ka õnne. Lahenduse annab mõistuse arendamine, mis annab inimesele võime rahaga midagi teha. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone. Sentimentalistliku eetika kohaselt tuleb õnn sisemiste tunnete realiseerimisel. Kui kuskil tapetakse kedagi siis tekib meie sees tugev tunne selle kohta kas antud tegu oli õige või vale.Sentimentaalse filosoofia eetikale räägib vastu see, et sisemise tunde põhjal tehtud otsused võivad olla lähtunud kogukonna eetikast. Ning emotsioone ei sa rakendada kohtu mõistmisel. Näiteks kui keegi laseb maha päti kes on paljudele inimestele kurja teinud kuid pole siiani vangi sattunud
annaabi.ee 
