kujutatava erakordsust, väärtustas * täpne, usutav, elutruu miljöö ; rahvaloomingut. Romantikute * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid ja proosat, eelkõige romaane. fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida Romantismil on ühiseid jooni 18. sajandi õpitakse tundma kogemuste kaudu ; sentimentalismiga. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ; * oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs ; TUNNUSED : * objektiivsus – autor seisab otsekui kõrval, *Kirglik armastus lihtsalt jälgib toimuvat ; *Ekstreemne loodus * kangelasteks on harilikud inimesed ;
eluvaevades ikka Jumalale lootma ja meenutades neile ristiusu põhitõdesid, et Jumala poeg on ohverdatud inimkonna hüvanguks ja lunastuseks. 18. sajandi keskpaigast algas ilmaliku kirjanduse esimene arengufaas ja võib-olla just ka tänu ristiusu üleskutsele võidelda kõrkuse, viha ja kadeduse vastu saab alguse 18. sajandi teisel poolel sentimentalism levik, mis asendab range mõistusekultuse tunnete vastu. Sentimentalismiga said hoo sisse eesti kirjanikud ja sündisid esimesed eesti keelsed kirjatükid. Vaatamata valgustusele ei kadunud ristiusk ega kristliku õpetuse mõjud eesti kirjanduses mitte kusagile. Näiteks Friedrich Wilhelm Willmann polnud oma juttudele ja valmidele lisatud õpetustes surmatemaatikast kirjutades kristlikku moraali puudutamata jätnud. Willmanni teoses ,,Juttud ja teggud" on väike jutuke pealkirjaga ,,Surm" ja selle loo õpetuseks
paljude lemmikuks jäänud, Romaanis on autori eluteega ühiseid jooni, näiteks Lowoodi vaestekool on tõetruu kirjeldus koolist, kus Charlotte isegi õppis ja samuti sai temast peale kooli lõpetamist koduõpetaja, nagu romaanis Jane'istki. "Jane Eyre" on täiesti omanäoline XIX sajandi kirjanduses- teosel ei ole nähtavaid eedkujusid, küll aga on püütud seda hiljem korduvalt jäljendada. Tollal moes olnud maguslääge sentimentalismiga võrreldes on "Jane Eyre's" antud tunnetele hoopis uus tähendus, mida paljud Bront kaasaegsed ei suutnud aktsepteerida. Samuti on täiesti uudne peategelase Jane'i kuju, kes, kuigi vaene ja perekonnata, suudab tänu oma energiale, tahtejõule ja arukusele elus edasi jõuda ning vaatamata raskustele leida õnne ja armastust. Charlotte Bront abiellus 1854 oma isa abikirikuõpetaja A. B. Nichollsiga, kuid suri kajuks juba järgmisel aastal (31. 03. 1855) tuberkuloosi
Saksamaal. Goethe ja Schiller hindasid Diderot väga kõrgelt. Sellest teosest tehti veel prantsusekeelne tagasitõlge 1783. aastal. Täisversioon ilmus 1796. a. Kujutatud peremehe ja teenri suheid. Siin mängib justkui lugeja ise kaasa ja esitab autor vahepeal nö viitab lugejale. 18.sajandi lõpupoole areneb Prantsusmaal n-ö must romaan. Kujutatakse keerulisi tegelasi, kes petavad ja valetavad. PRANTSUSE SENTIMENTALISM - puudub ajaline pind (võrreldes Inglise sentimentalismiga) - romaanidesse hakkas tekkima erootiline aspekt, seetõttu pidi neid kontrollima - omane tunnete kultus - kõrgenenud huvi inimese isiksuse vastu, kui palju on isiksus keskkonna poolt mõjutatud Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) valgustuse eredaim esindaja, Prantsuse sentimentalismi rajaja. loomingus ja elus mitmesugused erinevad järgud. Rousseau liikus oma teostes ideoloogi ja publitsisti rollist rohkem kirjaniku rolli poole. Voltaire naeris ta üle, tekkisid erinevad konfliktid
Eesti autoritest on kalmistuluulet kirjutanud näiteks Mats Traat. Teine kalmistuluuletaja (ka öö ja surma temaatikad) oli Edward Young („Öised mõtted“). Mässumeelne, protestib inimlike asjade vastu. Sammuke ateistliku maailma poole. Loomingusse tekib tume teema -> süngus, ähvardav jõud, mis pole aga välispidine, vaid inimlik, inimese seest tulev. Loodusteema sees tulevad 18. sajandi lõpul ka talueluluuletajad. Sajandivahetuse muudatused proosas: Hakkab peale samuti sentimentalismiga. Autorid tahavad kirjutada tegelaste tunnetest. Tekkis ka meelelahutuskirjandus, kuna lugejate arv suureneb. Lisaks sellele tekib ka erootilise maiguga kirjandus -> Inglismaal kannab see nime gootikirjandus, mis läheb ka ilusti romantismi sisse. Näide: Edgar Allan Poe. Prantsusmaal oli erootilise maiguga must romaan. Saksamaal röövliromaan. Gooti juured on euroopa kultuuris sügaval. Renessansikoidikul hakkasid euroopa
tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises. Tormi ja tungi ei saagi pidada väga isoleeritult ainult Saksa liikumiseks, seotud sentimentalismiga. Saksamaa oludes on oluline prantsuse revolutsiooni vastukaja, eelnähtused, järellainetus. Kriitika ratsionaalse maailmapildi vastu. Rousseau ideed on olulised, tormi ja tungi võib näha radikaalse liikumisena, sealne radikaalsus oli abstraktne (idealistlik filosoofia). Idealism on tingitud sellest, et lõhestatus ideaalse ja tegelikkuse vahel on märgatavalt suurem. Oluline nõue on ühiskonna sotsiaalse ja poliitilise ümberkorraldamise järgi