H. Rosenplänter. Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 4 Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda 1820. aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekust on Kristjan Jaak rääkinud sentimentaalses lahkumisluuletuses ,,Laul", mille kirjutas 1819. aasta juunis. Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Laul Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase osa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse,
Tallinnas tõusis ta peagi kubermangumagistraadi tsiviildepartemangu presidendiks, mida Kotzebue ise võttis kui sinekuuri, mis võimaldas tal tegeleda vaimsemate huvialadega. Tolle aja tavatuna kuulus truppi mõlemast soost näitlejaid. Kotzebue oli ka ise usin näitemängude 18 kirjutaja. Tema nüüdseks unustusse vajunud näitetükid pälvisid omal ajal kena publikumenu, käsitledes sageli päevakajalisi sündmusi ning jäljendades kõigile äratuntavaid persoone. Sentimentaalses zanris oli Kotzebue ületamatu meister seda nii oma loomingus kui eraelus (Laur, 2003). Asjaarmastajate teater tegutses Tallinnas 1975. aastani, mil linnas loodi esimene professionaalne näitetrupp. Aastal 1798 pidi trupp rahalise kitsikuse tõttu tegevuse lõpetama. Uus professionaalne trupp loodi Tallinnas 1804. aastal. Viis aastat hiljem (1809) ehitati Laia tänava algusse Eesti esimene teatrihoone. Linnaorkestrid ja asjaarmastajate teatrid tegutsesid ka väiksemates linnades.
Tähelepanuväärseim neist mõistagi Betti Alver. Eestist sai põgenema ainult B. Kangro, kes oli aktiivne väliseesti kirjanduse arendaja. 13. PILET ROMANTISMI MÕISTE, ÜHE ROMANTISMI ESINDAJA ELU (H UGO VÕI SCOTT), LOOMINGU ÜLEVAADE NING ÜHE TEOSE ANALÜÜS ÜLEVAADE ,,SIURU" TEGEVUSEST . AJALUULE JA ,,TARAPITA" Romantism (pr romantisme) on euroopa kultuuri põhisuundumus 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel. Alged leiduvad 18. saj sentimentaalses romaanis (,,Noore Wertheri kannatused" näiteks). Romantsimi ettevalmistavaks astmeks on eelromantism. Romantism on mitmepalgeline: erineb maadeti ja rahvuseti ega ole üheselt defineeritav. Üldjoontes vastandub klassitsimsi ja valgustuse mõistusepärasusele, klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. Romantsim väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ning tundeelu. Loodus äratab sügavaid tundeid, eelistatakse metsikuid, rikkumata maastikke, keskaegsete
H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Lisaks teoloogiale kuulas ta ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek 44 üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda 1820. Aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekumeeleolusid on Kr. J. Peterson põlistanud sentimentaalses lahkumisluuletuses „Laul“, mis on kirjutatud 1819. Aasta juunis. See väljendab tema igatsust kodu ja vanemate järele ning on ühteaegu lapsemeelne hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Lüürilist meeleolu täiendab väikepala „Üks jutt“, mis on samuti sündinud jalgsimatkal Tartust Riiga vanemate juurde. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaselu Tartus tuli Kr. J. Peterson tagasi Riiga, kus elatas
G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Lisaks teoloogiale kuulas ta ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda 1820. Aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekumeeleolusid on Kr. J. Peterson põlistanud sentimentaalses lahkumisluuletuses ,,Laul", mis on kirjutatud 1819. Aasta juunis. See väljendab tema igatsust kodu ja vanemate järele ning on ühteaegu lapsemeelne hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Lüürilist meeleolu täiendab väikepala ,,Üks jutt", mis on samuti sündinud jalgsimatkal Tartust Riiga vanemate juurde. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaselu Tartus tuli Kr. J. Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega (ladina,
annaabi.ee 
