Düsenteeria düsenteeria Düsenteeria e.sigelloos e.verine kõhutõbi See on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoola limaskesta kahjustusega ja kõhulahtisusega Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel Kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse See on düsenteeriahaige sooleritise mikroskoopilise uuringu tulemus Etioloogia : Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit Nendele bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale Nakkumine toimub fekaaloraalsel teel Haigus levib suukaudu organismi Patogenees ja kliiniline pilt Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde, kutsutakse esile limaskesta turse, palaviku, haavandid ja üldise halva enesetunde Haigel võib esineda kõhuvalu, oksendamine ja sellega kaasnev iiveldus Ennetamine
q Roe on vedela konsistentsiga. Roojamine võib olla valulik. Profülaktika q Oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine q Värskete juur ja puuviljade pesemine q Puhta joogivee tarbimine q Reostunud veekogudes viibimise vältimine q Kindlasti tuleb lasta end vaktsineerida,eriti enne reisimist ebapiisavate hügieenitingimustega piirkondadesse (nt. Aafrika, Kaug- Ida ja India piirkond, Lõuna- Ameerika riigid) Ravi q Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampilitsiini,ofloksatsiini. q Haigusele on võimalik piir panna, süües selle algusstaadiumis päeva jooksul ära mitu haput õuna. q Düsenteeriat saab vältida, võttes päevas 2-3 korda enne sööki 4-5 g suure teelehe seemneid. q Segage vahekorras 1:6 sulatatud koorevõid ja granaatõunamahla. q Hästi aitavad ka naistepunaseemned. Võtke
vee all.Meie vetes on levinud harilik põisadru. PUNAVETIKAD-põhiliselt kasvavad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad u.200 m sügavusel.Neid on ligikaudu 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevee ainult 150.Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses.Nendest toodetakse agarit,mis kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis.DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB-on inimese parasiit,kes elutseb pime-ja käärsoole valendikus,harvem ka maksas.Põhjustavad veritsevaid soolehaavandeid. Kui ravi ei ole õigeaegne, põhjustab põletike koldeid.NÄGLEERIA-on levinud kesk-ja lõuna-euroopas.Elab niiskes pinnases,veekogudes ja levib tolmuga õhus.Sattudes inimese organismi põhjustab rasket,sageli surmaga lõppevat amüboidset ajukelmepõletikku. Inimesed nakatuvad looduslikes veekogudes ja basseinides supeldes.Haiguse
2. teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit ) 3. olulised settekivimite moodustamisel(näiteks kiirloomad ühed vanimad(räniainest toesega) ) kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . Haigused Nakatumine kahjustus Düsenteeria toidu ja veega verine kõhulahtisus( kahjustab seedeelundkonda) Vältimine Tarbid ainult puhast toitu ja joogivett , pead vaatama mida sööd , jood.
TOIDUINFEKTSIOONID Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus.......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera.
Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis salmonelloosi tekitaja Eoseta pulgakujulised bakterid: Mycobacterium tuberculosis Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja
(neis on eritised ja jääkained), tuikekublik (rakusisese osmootse rõhu reguleerimine), paisatid (kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtmeteid, nad tekivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Algloomade tähtsus: Looduses-tähtsad aineringe mõjutajad nad on veekogude seisundi indikaatorid. Inimese elus-heitvete puhastamiseks on nad vajalikud. Düsenteeria amööb: inimene nakatun tsüsti abil,väike toitub jämesoole valendikus soolesisust, ei tekita olulist kahju. Suured tekitavad veritsevaid soolehaavandeid, teistes siseelundites võivad põhjustada põletikukoldeid. Trihhomoonas on ülemaailmase levikuga parasiitne loomviburloom põhjustab trihhomonoosi, kahjustab kuse- ja suguteedes epiteel kudet.
konservid(õhukindlalt suletud neutraalse keskkonnaga liha-, kala- või seenekonservid) teetanus- närvisüst. Mõjut. lihaskrambid algavad näost. Mulla, tolmuga saastunud haavade kaudu.Difteeria- palavik, kurgumandlid punetavad ja tursuvad, mandlitel hallikasvalge katt., kõridift. võib põhj. lämbumist.salmonelloos-äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum. kanamna ja kanaliha sööm. kaudu. Düsenteeria- ägedad üldmürgituse nähud, jämesoole limaskesta kahjustus, kõhulahtisus. Levib käte, esemete, toidu ja joogivee kaudu.Tuberkuloos- kahj, kopse, luid, liigseid, erituselundeid, lümfisõlme, kudedes tekivad põletikukolded. Peamis.õhu kaudu, harvem seedekulgla, naha või limask. kaudu nakatub.Süüfilis-limaskestadel haavandid, nahal ning limask. Laigud ning sõlmed. Juuste väljalangemine, seljaaju kahjustused. Levib sug.teel(vigastatud limaskesta kaudu) harvem emalt lootele.
toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Funktsionaalne toit Toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsussüsteemi. ,,Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3 mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. Nakatumise viisid. Piisknakkus (tuberkuloos) Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi) Difteeria Levimisviis piisknakkus Kaigusnähtused tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist Läkaköha Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine, võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus. Salmonelloos
· Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama. · Võõrad võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed. · Võõrasustus jäi püsima vaid Peipsi ääres(venelased) ning Lääne-Eesti väikesaartel(rootslased) Suur näljahäda · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697 tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda · 1696.aastal põhjustas hiline kevad ja lausvihmades suvi täieliku ikalduse. · Näljahädale lisandus tüüfus ja düsenteeria. · Kõige enam suri inimesi nälja 1697.aasta kevadel. · Ohvreid 70 000-75 000 inimest, mis moodustas ligi viiendiku tollasest rahvastikust.
Teatud juhtudel võivad seened areneda ja kasvada ka inimorganismide pinnal või siseelundites. Astma on hingamisteede limaskesta krooniline allergiline põletik, allergia on organismi ülitundlikus mingi organismivõõra teguri suhtes. Epideemia on nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. .Haigustekitaja. ….…Haigus…….Peamine kahjustatud piirkond..…........Nakatumisviis…….….. …….…Haigusest hoidumine.……..… Algloom Düsenteeria Jämesool Saastunud vesi ja toit Puhtuse hoidmine Algloom Malaaria Maks, punased verelibled Siirutajad Vaktsineerimine Algloom Trihomonoos Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine
Teatud juhtudel võivad seened areneda ja kasvada ka inimorganismide pinnal või siseelundites. Astma on hingamisteede limaskesta krooniline allergiline põletik, allergia on organismi ülitundlikus mingi organismivõõra teguri suhtes. Epideemia on nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. .Haigustekitaja. .......Haigus.......Peamine kahjustatud piirkond.............Nakatumisviis............ ..........Haigusest hoidumine............ Algloom Düsenteeria Jämesool Saastunud vesi ja toit Puhtuse hoidmine Algloom Malaaria Maks, punased verelibled Siirutajad Vaktsineerimine Algloom Trihomonoos Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine
annaabi.ee 
