saavutada suurem valitsus looduse üle. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting. Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures
arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht. Locke leidis, et tunnetuse aluseks on empiiriline (kogemuslik, kogemustel põhinev) kogemus. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks. Ta jaotab objektib tunnetavateks ja mitte-tunnetavateks. Locke’i vaated kasvatusele: rajab ka selle tunnetusele ja kogemusele. Kasvataja peab tundma oma maad ja kombeid, veidrusi ja puudusi, et ta saaks seda kõike täisväärtuslikult edasi anda oma õpilastele. Locke’i vaated kirjandusele ja kunstile oli drastilised. Tsitaat selle kohta, kuidas Locke’i meelest on luuletajaks hakkamine üks halvimaid valikuid üldse. Locke oli puritaan (usuliselt ja kõlbeliselt väga range inimene).
sünnib kui valge leht, alles tulevane elu on see, mis tema peale kirjutama hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Pole jumalat näinud, järelikult pole olemas, väga lihtne. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see kirjutabki selle valge lehe peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ja see on poolik. Locke'i tunnetusteoorias on olulisem on tema vaated kasvatusele. Kasvatus on üks juhtiv teema valgustussajandil. Essee haridusest. Rajab selle kogemusele ja tunnetusele. ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma ja aja ning eriti oma maa kombeid ja tavasid, veidrumisi ja puudusi. Need leiame inglise valgustusaja kirjanike romaanidest. Peab õpetama oma kasvandikke, kuidas luua enesele nii palju kui võimalik." Väline koor ei pruugi olla alati tõde inimese kohta
Locke'i ülemaailma tuntud idee: tabula raza, s.t inimene sünnib valge lehena, elu kulg hakkab teda kujundama ja muutma. 2 sajandit hiljem otsustasid Euroopa naturalistid, et see ei ole tõsi, sest osalt sõltub elukulg geenidest. Teine oluline idee: tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Näiteks: kui inimene pole jumalat näinud, pole teda olemas. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see n-ö kirjutab selle valge lehena sündinud hinge peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ning see pidavat olema pooleli. Locke' tunnetusteoorias on olulisim vaade kasvatusele see on üks juhtiv teema valgustussajandil. Locke-i teosed ja mõtted oli hiljem ka valgustusliku esteetika kujunemise alguseks. Alexander Pope (1688-1744) kannab esteetilist mõtet Inglismaal, oli mõjutatud Boileau vaadetest. Riigi- ja õukonnakirjanik. Eluajal tähtis kirjanik, kuid hiljem väga esile ei kerki. Tema idee: vormivõtetest loobumine kuni romantilise mässuni, st mitte mingit vormi pole
Psühho-füsioloogiline parallelism · Loodusfüüsika · Oma hinge poolest oleme me radikaalselt midagi · Selleks, et loodust õieti haarata on vaja teda õieti muud kui paljad kehad. tunnetada. · Me oleme erinevad masina kombel toimivast · Hobbes'i huvitab see, kuidas kogemus tekib? ruumilisest maailmast. · Tema õpetust võib pidada sensualistlikuks. · Oma hinge läbi oleme me vabad. · Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne · Hing on seega tõeliselt positiivne jõud, mille läbi meelte vahendusel tekkinud aisting. avaneb sisemaailma enesekindel ja kirgas riik. · Sellest lähtub kogu meie vaimne tegevus. · Loodusfüüsika
annaabi.ee 
