Henrik Visnapuu 02.01.1890-03.04.1951 Koostaja: Katariina Keerd 11. Klass Võru kesklinna gümnaasium Elulugu HARIDUS: - Reola valakool - Tartu linnakool - Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat - Narva gümnaasiumi juures: algkooli õpetaja kutseeksam · TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile" * Kaasinimene, kannatav inimene- "Ärge tapke inimest" * Jumal- kõiksus, ülistus kõrvuti pilkega "Kõnelused issandaga" * Kodumaa- "Tõmbtuul"
Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde
(,,Sinine Puri", ,,Sonetid" ,"Eelõitseng" ) H.Visnapuu(18901951)sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Visnapuu suri 3.04.1951 Usa-s, kus tema põrm tuhastati. · Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud zizzle inimene,kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega. Ta arendas edasi eesti luule keelt ja vormi, otsides neis uusi võimalusi. ( ,,Kaks algust" ,
Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus, kogud, teemad, näited Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka tema esikkogu "Amores" (1917). See oli üllatav luuleraamat, mille menu ei olnud väiksem kui Underi "Sonettidel". "Amorest" iseloomustab autori julgus oma tunnete ja suhtumuste
● puhaskasu ligi 3000 rubla. ■ õhtud Viljandis, Tartus, Valgas, Pärnus jm. ● Siurulaste luule üldilme: ○ jätkus “Noor – Eestis” alanud uusromantiline üldsuund; ■ eriti märgatav impressionismi ja sümbolismi mõju. ○ luule nooreestlastest tunduvalt meelelisem, esikohal isiklik tundeväljendus; ■ šokeerisid heakodanlikku maitset julgelt sensuaalsete toonide ja erootiliste kujutlustega. ○ ühiskondlikke teemasid välditi. Marie Under: ● Sündis Tallinnas; ● Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist, 1891.-1900. aasta; ● Töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses; ● 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas; ● Kultuuriringkonnad , tutvumised oma ande austajatega (Vilde, Laikmaa, Tuglas jt); ● Siuru; ● 1924
aiad ja pargid. Mõisate juures võis vana planeeringuga aedu esineda veel 18. saj algul. Et müürisisene aed ei suutnud toita kogu kloostrit, paiknesid põhilised puuvilja- ja viinamarjaistandused väljaspool kloostrimüüre. Väljaspool kloostrimüüre asusid põllud ja muud istandused. Üldiselt aga linnades ja losside ümber iluaedu peaaegu ei eksisteerinud. RELIGIOOSNE SÜMBOOLIKA. Et keskaja aiad olid suurte sensuaalsete naudingute allikaks, andsid nad ka tunnistust taevastest rõõmudest läbi religioossete sümbolite ja kujunduse. Nt Dante "Jumalikus komöödias" oli aed kui omaette mikrokosmos, kuhu jumal elama asus ja see aed oli seetõttu palju jumalikum paik kui tavainimese argimaailm väljaspool seda aeda. Varasemast on teada, et keskaegsetel maalidel on igal detailil oma sümboolne tähendus. Taimed, lilled, mis seal esinevad, ei ole kunagi lihtsalt dekoratiivne taust, vaid neil on oma
annaabi.ee 
