paigutamises mõõdetavale esemele Mõõtarv koos mõõtühiku nimetusega annab mõõdu J. Piaget eristas laste arengus nelja perioodi. Esimest perioodi (ligikaudu kaks esimest eluaastat) nimetas ta ... perioodiks sensomotoorseks Konkreetsete operatsioonide periood kestab lapsel J. Piaget' järgi: ligikaudu seitsmendast kaheteistkümnenda eluaastani
tähelepanu pöörama sellele, et tal on midagi viga (tahab süüa, kuskilt valutab vms) või naerdes annab laps teada, et tal on kõik korras ning ta tunneb end hästi. Kuigi emotsioone kasutavad ka täiskasvanud, siis saavad nad suuliselt täpsemalt öelda, mis neid häirib või rõõmustab, kuid laste puhul saab ainult oletada ning teada saada proovimise käigus (andes lapsele süüa, teha massaazi, läheduse vajaduse puhul sülle võttes jne). Piaget' nimetas perioodi sünnist 2-aastaseni sensomotoorseks staadiumiks, mille lõppeesmärgiks on omandada mingil määral kõnelemine, kasutades üksikuid sõnu või lihtsamaid lauseid ning mõtlemisoskus (Butterworth ja Harris, 1994). Järgneval perioodil vanuses 2.-7.aastat, mida Piaget' nimetab operatsioonieelseks staadiumiks kujuneb lapsel välja vaistlik tunnetus ehk siis, lapsel on meelde jäänud juba mingid kogemused (Butterworth ja Harris, 1994), kuid see ei tähenda, et laps kõike teab ning nii ei
Piaget’ tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipuleerides. Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes, kas siis füüsiliselt või vaimselt. Peamised arengustaadiumid Piaget’ teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium. Sensomotoorseks organisatsiooniks nimetas Piaget vastsündinu võimet koordineerida olemasolevaid kognitiivseid struktuure, skeeme, ühendada neid komplektsemateks süsteemideks. Sensomotoorse staadiumi jooksul konstrueeritakse lapse teadmised motoorsete tegevuste kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi. Selle protsessi käigus areneb vaid vahetuid kogemusi tajuv vastsündinu pisipõnniks, kes oskab reaalsusele otseselt mõju avaldada
Arvamuse/maailmapildi jagamine Kõige õigema vastuse selekteerimine Peast arvutamine Sensomotoorseks organisatsiooniks nimetas Piaget vastsündinu võimet koordineerida olemasolevaid kognitiivseid struktuure, skeeme, ühendada neid komplekssemateks süsteemideks. Näiteks kolmekuune beebi kasutab lisaks imemisrefleksile vaatamist ja haaramist. Vastsündinu ei suuda kõiki kolme tegevust korraga teha, kuid kolmekuune laps suudab, näiteks süües. Teine näide on kaheaastase lapse käitumise kohta. Ben on õppinud trepist alla minema, asju maha pillamata kaasas kandma ning uksi avama
kognitiivsete elementide kulgemisena organismi sees. Võrdlus juhib last muutuseks. Näiteks sarnanemine kohanemiseks. Kui lapse olemasolev struktuur ei ole käsitlenud uut kogemust, ta vaatab uut olukorda võrdlevalt organiseerides selleks vaimse tasandi näidise, et saaks kohtuda keskkonna nõudmistega. Piaget esimest kognitiivse arengu astet nimetatakse sensomotoorseks (02). Läbi sensomotoorse arengu toimub ka kognitiivne areng. Sellele on omane objekti konstantsus, mida iseloomustab asjaolu, et objekt või olend eksisteerib ka siis, kui ta vaateväljast kaob. See võimaldab lapsel tunda end turvaliselt kui vanemad on läinud, ta usub, et vanem on olemas ja tuleb tagasi. Teine oluline kontseptsioon toetub 52 põhjuslikkusele ühed sündmused kutsuvad esile teise.
annaabi.ee 
