BIOSFÄÄR Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär koosneb: Litosfäär Hüdrosfäär Atmosfäär Litosfäär Litosfääri moodustavad maapind ja mõnekümne sendimeetri paksune mullakiht. Põhiline elutegevus toimub maapinnal. Hüdrosfäär Teine biosfääri osa on hüdrosfäär ehk veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid ning soolase veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused
Neil on pruuni värvi karvkate ja kõrvad väiksed ja asetsevad nagu kassil või koeral. Vombatite jäesemed on peaaegu nagu inimestel, oleks nagu viis sõrme kui kolm neist on kokku kasvanud. Jäsemetel on pikad küüned millega kaevata tänu millele saab vombat järgida talle omast eluviisi. Inimesed näevad sageli vombatit kui kahjurlooma, kuna tema aktiivsed kaevetööd kipuvad lõhkuma küülikutele seatud aedasid. Vombatid kasvavad 70-115 sendimeetri pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 39 kilo. Vombatite saba pikkuseks võib olla 2,5 sendimeetrit. Sugulus Vomvatid kuuluvad vombatlaste sugukonda. Kõik selle sugukonna liigid elavad Austraalias ja ümbruskonna saartel. Tänapäeval eksisteerib kolme liiki vombateid üks neist on näiteks Tasmaania vombat, Vombatite sarnased on ka väikesed karu pojad, austraalia lõuna osas pesitsev Lasiorhinus latifrons, põhjas aga Lasiorhinus kreffii ning väikevombat Wombatula gillespiei.
Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepinna,1848.aastal avastati nimetatust 500 kilomeetrit ida pool 8585 meetri kõrgune Kantsendsanga mäetipp. Kõrgeim tipp avastati aga hoopis arvutustega. India
7. MÄNDVETIKAD Mändvetikad on magevee taimed. Seetõttu esinevad nad enamasti Läänemere isaosas ning nende esinemis sagedus väheneb lääne suunas. Mändvetikad ei kasva avamerel, vaid piirduvad rannavete ja vaiksete madalaveeliste lahtedega, eelistades mudast põhja, kuid võivad kasvada ka liival. Oma välisehituse poolest meenutavad nad kõrgemaid taimi, kuid oma anatoomilise ehituse ja paljunemise järgi kuuluvad nad vetikate hulka. Nad näevad välja nagu mõnekümne sendimeetri pikkused männitaimekese. Tallus on eristunud varrelaadseks peateljeks, lehtede taolisteks külgharudeks ning risoidi laadseteks kinnitusorganiteks. Nad koosnevad väikestest ümmargusteks sõlmerakkudeks ning pikkadeks sõlmevaherakkudeks. Murdunud vetikatükkidest võivad areneda uued vetikataimed. Mändvetikatel on ebameeldiv lõhn. Mändvetikad võivad kasvada natuke sügavamal kui rohevetikad, umbes 2-3 meetri sügavusel.
Seal ootasid vastavalt, kas toidulao või lao poisid. Edasi viidi kaup liftist veini, suitsu, õlle, kange alkoholi, kommi või poe lattu. Viimast ei pidanud meie riiulitesse ladustama. Kui kaup oli viidud, siis kontrollis selle üle tavaliselt laojuhataja või tema puudumisel laotöötajad. Alles siis võis kauba riiulitesse paigutada. Kõik kaubad pidid olema alustel või riiulitel. Riiulid pidid olema põrandast vähemalt nelja sendimeetri kõrgusel. Seda ka kontrolliti. Rootsis algas tööpäev kella üheksast kestis kuni 19:30. Päev algas tavapäraselt nagu Eestiski tellimuste täitmisega. Iga nädal on laos vähemalt korra koristamispäev, milles võtavad osa kõik laotöötajad. Vaatamata selle võtab see aega vähemalt kaks tundi. Kell 13:00 algas meil veekindlate uste õppus. Räägiti erinevates uste avanemisviisidest: hüdrauliliselt, elektrooniliselt, akuga, elektriliselt ja käsitsi
annaabi.ee 
