ülestõus 26. detsembril 1825 Peterburis Senati väljakul (3000 sõdurit) Nikolai I surus mässu talle ustavate vägedega maha, 5 juhti hukati ja teised Siberisse asumisele 5. Vene eripära a) Valitseja oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik: tsaari alamatel polnud õigusi ja seaduslikku kaitset b) Valdavalt põllumajanduslik maa, kus kodanlus alles tekkis c) Reformide elluviimine raske: 1860ndatel kaotati pärisorjus, loodi kohalikud omavalitsused (semstvod) jne d) Haritlastel oli keelatud poliitiline eneseväljendamine: neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse osa liitus terroristidega Aleksander II tapmine 1881.a. 6. Vene-Jaapani sõda ja 1905.a. revolutsioon a) Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ülemvõimust Kaug-Idas: Venemaa hävitav lüüasaamine kiirenes sisekriisi ülekasvamine revolutsiooniks b) Esimene Vene revolutsioon (1905 1907): Verine Pühapäev (9.jaan
Said õiguse osaleda palga läbirääkimistel. USA seisukohast oli see uus suhtumine riiki ja majandusse. Ülejäänud riikides oli see tähtis, kui osades riikides püüti majanduskriisi ületada repressioonidega ning totalitaarse valitsemisega, siis USA tegi seda demokraatiaga. Üldhinnang Venemaa majandusele ja poliitikale 20. sajandi algul. Absoluutne monarhia ning kõrgeim võim Nikolai II. Tiitel Venemaa keiser, Poola ning Soome suurvürst. Maakondades ja kubermangudes olid semstvod maavalitsused. Suhteliselt kiiresti arenev riik. 1917 elas Venemaal 170 miljonit elanikku. Rasketööstus arenes kiiresti ning kiiresti arenes raudtee ehitus ning raudteevõrk. 1914 Venemaal 150000 km raudteed. Kergetööstus arenes märksa aeglasemalt. Tundus, et Venemaa majanduses oli kõik korras, aga: * 85% majandusest kuulus väliskapitalile (tohutu turg; odav tööjõud); * äärmine kontsentreeritus. Tööstuskeskused: 1) Moskva ja lähiümbrus u. 50 km ulatuses tekstiilitööstus
Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises
1) kujunes riigist, mille valitsejaks oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik 2) Tsaari alamatel polnud traditsioonilisi õigusi ja seaduslikku kaitset 3) ei leidunud magnaate, kes oleksid võinud olla isevalitsusele vastukaaluks nagu 17. saj inglismaal ja 18. saj prantsusmaal 4) ei teatud piirkondlikest assembleedest 5) puudusid autonoomseid korporatsioone, kodanlust ega tsiviilühiskonda 1860 kaotati pärisorjus, muudeti kohtusüsteemi, moodustati kohalikud omavalitsused (semstvod). võõrandunud intellektuaalidele oli keelatud poliitiline eneseväljendus, neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse, osa neist liitus terroristlike gruppidega (väikesed kuid nurjasid mõnedki reformialgatused, 1881 tapsid pärisorjuse kaotanud Aleksander II- see pani piiri poliitilistele reformidele) Venemaa sotsiaalne struktuur: 1) Priviligeeritud seisused- aadel (pärusaadel, isikuaadel), vaimulikud, kaupmeeskond
ekstsesside vältimist ja kodanike julgeoleku kindlustamist. J. Poska ettepanekul otsustati luua 10-liikmeline avaliku julgeoleku kommitee. Samal ajal oli kuberner P. Verjovkin võimust loobumise sümbolina oma mõõga raekotta ära andnud. 5. märtsi õhtul jõudis talle Tallinna Ajutise Valitsuse telegramm teatega, et kuberneride asemele saavad ajutisteks kubermangukomissarideks kubermangusmstvote esimehed, aga seal, kus semstvod puuduvad, kubermangulinna linnapead. 6. märtsil võttis Poska Verjovkinilt kubermanguvalitsuse üle. Koostati ka vastav akt, milles tuli fikseerida, et kubermangu kantselei materjale ja muid akte oli revolutsiooni puhkemisel 2. märtsil ära põletatud. Niisiis kuulus Eestimaal kubermangukomissari amet Jaan Poskale. Tema kui keskvõimu kõrgema kohaliku esindaja tööpõlluks ei kujunenud üksnes Eestimaa kubermang, vaid kogu Eestimaa.
annaabi.ee 
