Hatšepsut – nais vaarao 18. Mesopotaamia rahvad ja riigid: Sumerid 4000 eKr Hakkasid kasutama kirja – kiilkirja Elasid templite ümber linnades Ratta kasutusele võtt Rajasid niisutuskanaleid Kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme Sulatasid vaske ja valmistasid sellest tööriistu Semiidid Sumerite naabruses elav rahvas Nad võtsid sumeritelt kõik üle Sumeritest ja semiitidest sai üks rahvas – semiidid Vana-Babüloonia 18-16 saj eKr Valitses Hammurapi Peajumal – Marduk Hammurapi seadused 16.saj vallutasid Aasia hõimud riigi Uus-Babüloonia 7-6 saj eKr Valitses Nebukadnetsar II Taastati Babülooni linn Linna keskel Marduki tempel – Paabeli torn Rippuvad ajad Nebukadnetsar II läks tülli Marduki preestritega ja Babüloonia vallutati pärslaste poolt Hetiidi
Marduki tähtsus kestis sama kaua kui Babüloni võimsus kehtis.Tema auks pandi kirja babüloonlaste loomimüüt . 8 Põrslased kes Babüloni vallutasid ,ei hävitanud kohalikku usku ja see hingitsesmünes kohas edasi isegi kuni 1 sajandini pKr.Oli ka jumalaid keda ohalik rahvas austas lausa ajani , mil Pärsiasse jõuds islam. Kaanan:loodusejumalad Kaananiks nimetati palestiinat.Sealne elanikkond koosnesmitmesugustest rahvastest,peamiselt semiitidest ,kelle hõimurahvad asustasid ka põhja pool paiknevat Süüriat.Kui Iisreal maa vallutas jäi kaananlaste riike püsima põhjas asuvatel aladel.,mida kreeklased nimetavad Foiniikiaks ehk tänapäevasel liibanoniks.Seal on säilinud nede kultuur ja religioon .Religiooni kohta infot on saadud peamiselt väljakaevamistel leitud templite,usulist tähendust omavate esemete ja ürikute põhjal. Templid koosnesid ühest ruumist,ukseava vastasseinas asus orv, kus tõenäoliselt asetses jumala kuju
peaaegu karikatuuridena. Kuid egiptuse joonistused ei esita meile tavaliselt "tüüpilisi hetiite"; niinimetatud hetiidi jalavägi Karnaki Ramesseumis on tõenäoliselt hetiitide mõne vasalli või liitlase sõjavägi. Parema ettekujutuse hetiitide välimusest annavad meile värvilised seinamaalid, kus egiptuse kunstnikud on neile maalinud isegi heledad juuksed; indoeurooplastena pidid nad selle poolest silmatorkavalt erinema mustajuukselistest semiitidest ja hamiitidest. Riietus oli juba kolme-nelja tuhande aasta eest kehale kaitseks halva ilma vastu, kuid ühtlasi ka ühiskondliku positsiooni tundemärgiks. Kuningas ja ülikud kandsid pikki villaseid voltidega rüüsid, mis vööga kokku tõmmatud, sõdurid pikki mantleid, ja alles hiljem vahetasid nad selle lühikese, pealepoole põlvi ulatuva körtsiku vastu. Selline körtsik oli ilmselt ka talupoegade ja käsitööliste tööülikonnaks
õnnelik, sest ainult kombekohane matus Egiptuses võis tagada igavese elu. Õnneks näitas vaarao üles armulikkust ja kutsus ta tagasi kodumaale. Juba eluajal valmis Sinuhe uhke hauakamber ja ta võis rahus hinge heita. INDOEUROOPA RAHVAD JA HETIIDI IMPEERIUM Alates hiljemalt II aastatuhandest ekr elasid Väike-Aasiast Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kelle oma keele poolest erinesid olulisel nii sumeritest kui ka semiitidest. Need olid hetiidid Väike-Aaasias ja pärslased Iraanis. Viimased olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude Euroopa rahvastega (kreeklaste ning keldi, romaani, germaani, slaavi ja balti keeli kõnelevate rahvastega) ja neid tuntakse kui indo-eurooplasi. II ja I aastatuhandel rajasid esmalt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi.
riigi keeleks sai saksa keel Valgustatuse põhjal saavutatud vaimse vabaduse juures hakati taotlema ka pol.vabadust, st valgustatud rahvas on ise võimeline võimu teostama Pilet 5 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr elasid Väike-Aasiast Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes oma keele poolest erinesid nii sumeritest kui ka semiitidest. Need olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. I aastatuhandel rajasid kõigepealt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. Hetiidi riik ja ühiskond- 1700.aasta paiku eKr esile keskinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Riigi ühtsus sõltus suurel määral kuninga võimekusest: üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimuse
annaabi.ee 
