erinevad? Defineerivate tunnuste teooria ● sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest ● kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste ● õuna representatsiooni võivad moodustada nt ümar, söödav, magus, punane, mahlane ● kokkuvõttes väidab teooria, et kanname iga sõna jaoks oma peas kaasas semantilistel tunnustel põhinevad definitsioone. Need tunnused võimaldavad meil ära tunda iga kategooria uusi liikmeid, mõista kuidas on sõnade tähendused omavahel seotud ja aru saada lausetest, mis koosnevad sõnadest. /semantiline tunnus- põhikategooria või mõiste, mida ei saa enam väiksemateks või väiksema mahuga kategooriaks jagada./ Prototüübiteooria e iseloomulike tunnuste teooria
Kui muuteparadigmas esineb auke, siis on neid üldjuhul sümmeetriliselt. Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad vastavalt mitmuse vormid (manna, gripp, river Thames). Mitmusevormide puudumisel on üpris selged semantilised põhjused: kõnesolevaid mõisteid ei ole reaalses maailmas rohkem kui üks (Thames) või ei ole loomulik käsitleda neid mitmuslikena (mustus). Mõnedel adjektiividel puuduvad analoogilistel semantilistel põhjustel võrdlusastmed ehk komparatiiv ja superlatiiv (nelinurkne, rase). Kõik verbid ei muutu kõikides grammatilistes isikutes. Ühepöördelisteks nimetatakse neid verbe, mis pöörduvad vaid ühes isikus, üldjuhul ainsuse kolmandas pöördes (sajab). Muuteparadigmade juhuslikumate aukude näiteks on inglise keele mõnede modaalverbide teatud vormide puudumine (may). Eelnevalt on kõne all olnud muuteparadigma absoluutsed augud. Vastavad oletatud
vaatenurka. Artikli abil saab näidata sedagi, kas on tegemist määratlemata hulgaga või teatud hulgaga tervikuna. Paljudes keeltes muutuvad noomenid ka eri käändevormides ehk kaasustes. Käändeid liigitatakse omakorda nende funktsioonide järgi. Tüüpilised grammatilised käänded on nominatiiv, akusatiiv, genitiiv ja partitiiv. Neid kaasusi, millel on selge omatähendus, nim semantilisteks kääneteks (eesti keele sise-ja väliskohakäänded). Kuid ka semantilistel käänetel võib olla niisuguseid süntaktilisi eriülesandeid, mis nende konkreetse omatähendusega otseselt ei seostu. Käändevormide nimetused on euroopa grammatikatraditsiooni järgi tuletatud üldiselt ladina keelest ning neis sisaldub mingi viide kaasuse põhifunktsioonile. (nominatiiv nimetab referendi; genitiiv annab midagi teada kõnealuse referendi liigist või päritolust; partitiiv viitab terviku osale; akusatiiv annab teada tegevuse objekti)
(komparatiivsed) argumendid, üldised praktilised argumendid. 1) Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. a)Semantilised argumendid tuginevad normilauses sisalduvate väljendite tähendusele. b)Süntaktilised argumendid puudutavad normi grammatilist struktuuri, näiteks kuidas mõista mõnda konjunktsiooni või koma. Praktiline tähendus on eelkõige 16 17 semantilistel argumentidel. Nendega on tegemist siis, kui tõlgendamisel viidatakse sõnastusele. Sõnastus on igasugune juriidilise interpretatsiooni lähtepunktiks. 2) Geneetilised argumendid aluseks on (põhi)seadusandluses osalenud isikute ja organite tegelik tahe. 3) Süstemaatilised argumendid moodustavad kõige keerukama ja olulisema grupi. Need argumendid toetuvad ideele põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsusest e koherentsusest.
90). Vaatlen siin taas m¨argihulka K1 · · · Kk , millele vastavad t¨ahendused esitust, mis toimiks veenvamalt kui Shirakawa oma, pole muud teha kui selle n~ orku kohti otsida. 68 T11 · · · Tkl 44 . J¨argnevalt k¨asitletavad makrotasandi seosed toimivad p~ohi- m~otteliselt funktsioonina L(Tx1 y1 , Tx2 y2 ), s.t. mitte m¨argi kui terviku ta- sandil, vaid tema teatud semantilistel alamtasanditel. Foneetilised seosed kun-homofoonid. Eri m¨arkidega kirjutatavad ho- mofoonsed verbid ja omaduss~onad nn. kuuluvad siia. N¨aiteks
annaabi.ee 
