Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941) + Helilooja, organist, koorijuht, aktiivne muusika- ja seltskonnategelane. + Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal.
Dardanellide operatsioon). Fourth level Salzat on nimetatud üheks kõige andekamaks Fifth level ohvitseriks, kes on kunagi olnud Eesti Vabariigi Merejõududes. Ta sai hästi läbi kõigi sõjaväelastega ja oli tuntud seltskonnategelane. 1939. aastal lahkus Salza Eestist Saksamaale. Saksamaal omistati talle samuti kontradmirali auaste, aga tegelikku sõjaväeteenistusse ta Kriegsmarinesse ei läinud. Kui II maailmasõda hakkas lõppema, jäi Salza punaarmee okupeeritud alale, sest ta ei tahtnud
Uusehitisena on valminud rehikuivati jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuses ja põlluharimises. Silmarõõmu pakuvad Eesti maatõugu lehmad,valgepealised lambad,toru tõugu hobused,kuked kanad-kalkunid. 5 Rahvuslik liikumine Carl Robert Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaasema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane,aga tänu ema mõjutustele kasvas Jakobson üle saksa võimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari,üritas lõpetada kooliõpetajana Tormas. Oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega 1863 jõudis Peterburgi,kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde.1865 ilmus Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes"-nõudis kooliolude
Vana koolihoone hiljem lammutati. Vana koolimaja trepil M. Heinmaa ja L. Oviir Et maja Nurtu lastepere jaoks tõesti suur oli ja et sellise maja ehitamist taotleti rohkem Nurtu auks ja uhkuseks, sest laste arvu suurenemist polnud ette näha, pigem see vähenes, kinnitab üks 1932. aastal "Lääne Elus" ilmunud artikkel. Kirjutis kannab pealkirja: "Velise valla sallimatud vallaisad." Olukorda analüüsides selgus, et loo on ajalehele kirjutanud üks kohalik aktiivne sportlane ja seltskonnategelane. Ta tunneb muret kogu Läänemaa alles lapsekingades oleva spordielu pärast ja pahandab oma Velise vallaisade üle, seepärast, et nad on keelanud Nurtu noortel talvel koolimajasse koguneda, kus noored oleks pühapäevadel ja pikkadel talveõhtutel aega veeta ja sporti harrastada (lauatennist mängida jne). Kirjutises on sõna-sõnalt kirjas: "...Teatavasti ehitati Nurtusse mõni aasta tagas suur koolimaja, mille alumisest
Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, aga tänu emale mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde, 1865 ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" -
Jakob Hurt (1839 1907) sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes. Hurda isa oli hernhuutlane ja andis lastele valju usulise kasvatuse. Kodust sai Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte teha tööd Carl Robert Jakobson (1841 1882) sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, kus isa pidas köstri ja kooliõpetaja ametit. Kuigi ta isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, kasvas poeg tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus · RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETTEVÕTMISED: 1858. aastal alustas Johann Voldemar Jannsen välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees". Oma kirjutisega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1860. aastate alguses õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson rahvast
likvideerub · Presidendina surus läbi immigratsiooni ja mässamist piiravad seadused (kehtis 1798- 1801) radikalismi leviku tõkestamiseks · Tugev keskvalitsus, kommerts- ja finantshuvid · Ebapopulaarsena kaotas valimised · Föderalistide partei likvideerub 1814, kuna said sõjas riigireetjate maine Jefferson · Suurmaaomanik Virginiast, kes üle 200 orja omanik · Teadlase tüüpi mees ja seltskonnategelane · Vaatamata taustale sai temast tavainimeste esindaja ja eestkõneleja: vabadus, vendlus, meeste võrdsus · Põllumajanduse huvide esindamine · Pooldas osariikide vabadust ja välispoliitikas sümpaatia Pr vastu, Inglismaa ,,Põlisvaenlane" · Presidendina salliv: sõnavabadus ! Demokraatia areng USA-s: ,,Jacksoni demokraatia" 1828-1850 Andrew Jackson presidendina (1829-37) · Jeffersoni ideaal: farmerite ühiskond ja valgete meeste võrdsus (tegelikult J. Orjuse
annaabi.ee 
