Kremer hoolis Marist Kremer oli eakas mõisahärra, Mari aga noorik talutütar. Mees oli kogemusterikas ja arukas, neiu alles roheline täisealiseks saanu. Kuna härra pidas enda kõrgemast soost olevat, ei seltsinud ta palju kohalikega, kuid tüdruk jäi talle silma. Viimasel endal polnud alguses habemikust sooja ega külma. Kui aga olukord muutus, oli taluperenaine vahetuskaubana sunnitud mõisahärraga läbi käima. Juhtus nii, et see nende suhteid parandas. Mõisahärra Kremer sai Mariga tuttavaks, kui neid esmakordselt mõisas aknaid pesemas käis. Peale kerget vestlust jäi Mari härrale meelde enda lapselikkuse poolest. Teda poleks tohtinud veel naiseks nimetada, kuigi vanust oli piisavalt
palgast peret üleval. Hiljem on rõhutatud, et isa mõju domineeris Mussolini poliitilise karjääri esimeses osas, mil ta oli vasakpoolne. Ema konservatiivne katoliiklik mõju aga teisel perioodil, kui Mussolinist sai parempoolne poliitik. Benito oli pere esimene laps. 2 aastat hiljem sündis vend Arnoldo ja 5 aastat hiljem õde Edvige. Benito hakkas väga hilja rääkima. Vanemad kartsid, et ta on kurttumm. Kui kooliaeg kätte jõudis, saadeti ta vaimulikku internaatkooli. Kaaslastega ta ei seltsinud, otsis ettekäändeid tülideks ja kaklusteks. Hiljem rääkis ta uhkusega, et mitmel koolikaaslasel olid näos tema tehtud armid. Käitumiselt oli ta ettearvamatu. Kahel korral tormas ta koolikaaslastele noaga kallale. Benito ise ei nutnud ega naernud peaaegu kunagi. Armastas aga väga raamatuid lugeda. Suurte pahanduste pärast pidi ema otsima talle uue kooli. Ka seal muutus ta kaaslastele ohtlikuks, kuid tal lasti siiski kool 1901. a. lõpetada. Ta mängis kooliorkestris trombooni
Hiljem on rõhutatud, et isa mõju domineeris Mussolini poliitilise karjääri esimeses osas, mil ta oli vasakpoolne. Ema konservatiivne katoliiklik mõju aga teisel perioodil, kui Mussolinist sai parempoolne poliitik. Benito oli pere esimene laps. 2 aastat hiljem sündis vend Arnoldo ja 5 aastat hiljem õde Edvige. Benito hakkas väga hilja rääkima. Vanemad kartsid, et ta on kurttumm. Kui kooliaeg kätte jõudis, saadeti ta vaimulikku internaatkooli. Kaaslastega ta ei seltsinud, otsis ettekäändeid tülideks ja kaklusteks. Hiljem rääkis ta uhkusega, et mitmel koolikaaslasel olid näos tema tehtud armid. Käitumiselt oli ta ettearvamatu. Kahel korral tormas ta koolikaaslastele noaga kallale. Benito ise ei nutnud ega naernud peaaegu kunagi. Armastas aga väga raamatuid lugeda. Suurte pahanduste pärast pidi ema otsima talle uue kooli. Ka seal muutus ta kaaslastele ohtlikuks, kuid tal lasti siiski kool 1901. a. lõpetada. Ta mängis kooliorkestris trombooni
palmikuks põimida. Saabus jaanipäev, seks ajaks oli kõik omal paigal ning õnnistati oma uut eluaset sisse. Isegi vabariigi lipp oli majaotsas vardas. Seda tähtsat päeva aitasid kaasa pühitseda arhitekt- kes oli uue hoone ehitanud, agronoom- kes pidi majahärrale põllukultuurilist nõu andma, kuulus maalija- kes otsis värskeid motiive ja pidi lõuendile viskama armumuuseumi, tulevane ilmakuulus kirjanik- kes oli seltsinud maalijaga ja mõned muud inimesed nii mees kui ka naissoost. Palju räägiti kultuurist, kunstist, kapitalist jms. Teema ammendus sellega, et Rudolf vaidles maalijaga rästiku üle, mis pildile pidi tulema. Ilusad ilmad Soonikul vaheldusid viletsamatega, maad kattis vahel paks valge uduloor. Irma tiris mehe veelkord nende armumuuseumi, kus nagu esimene kord heina sees pikutati, kuid heinakõrred muutusid häirivaks ning teeseldes joovastust, uimasust viis
kujutava kirjandussuuna algust. Zola "Söekaevurite" eesti variant. Leida Kibuvitsa "Soomustüdruk" auglist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos "Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses ja nii headuse kui kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaligu tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930. Aastate memuaristika juhtautorina. K. A. Hindrey " Sündmusteta suvi" romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanizanri konventsioonidega. 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt). Ajalooline romaan
Äkiline pööre 1940ndate paiku õppis ära Nõukogude kirjaniku rolli. Hiljem töötles tekste sobivamaks, sest oli Nõukogude kirjanik. Jüri Parijõgi 1920ndatel saabus kirjandusse ,,Tsemendivabrik" (1926). Koomika on täiskasvanute maailma ja lastemaailma kohtumine. Parijõgi kirjutas elust enesest. Realism tuli sedalaadi kirjandusse. Oskar Lutsu 1930ndate argielu kujutav teos ,,Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesust esitatud troostitud külluses, naturalismiga seltsinud koomika. Leida Kibuvits - Debüütromaan ,,Soomustüdruk" (1932) tuntuim romaan. Üsna loetud oli ka ,,Paradiisi pärisperenaine" (1934). Naistegelased, traditsioonilisemalt realistlik kujutamisviis. Sujuvam üleminek uutesse aegadesse või uutmoodi oludesse. Kibuvitsast sai Nõukogude Eesti üks autoritest, kes püüab kohaneda Nõukogude Eesti uue situatsiooniga. * Modernne psühholoogiline proosa (Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt)
naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola “Söekaevurite” eesti variant. Leida Kibuvitsa “Soomustüdruk” agulist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos “Tagahoovis” – agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses. Headuse ja kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam, ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaliku tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930ndate memuaristika juhtautorina. Hindrey “ Sündmusteta suvi” – romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanižanri konventsioonidega. 8) Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917–44 (August Mälk jt) Romantiline proosa on ajalooline, ent mitte täielikult
annaabi.ee 
