Tesman korjab selle üles, aga kohe tagasi ei anna, viib koju selle ja näitab ka Heddale, tunnistades et on natuke kade Eilerti peale selle pärast. Hedda juurde jõudes räägib Lovborg et rebis käsikirja puruks (Theale), pärast Heddale, et ära kaotas, arvatavasti kusagil mingi näitlejanna Diana salongis. Sattus seal kaklusesse, kui neid varguses süüdistas. Mees on metsikult masendatud, Hedda annab talle püstoli (kavatses kunagi lahkuminekul sellesamaga Eilerti maha lasta) Thea on murtud - räägib teosest nagu nende lapsest. Kui see ära läheb, põletab Hedda käsikirja ära. Kui Tesman sellest teada saab, on jahmunud aga ka meelitatud et Hedda seda "tema pärast" tegi - et mehel oleks kergem ilma selle raamatuta. Tegelikult pole Jorgenil aega selle üle kurvastada, sest teine ta tädidest, Rina, sureb. Proua Elvsted läheb jälle Tesmanite juurde, selgub et osad mustandid käsikirjast on tema käes, asuvad
mille najale toetuda. Seisev poos ei vaja aga midagi -- täielik vabadus. ,,Mees taga" asend See loomariigist laenatud poos vajab omaette juttu. Liialt palju on selle ümber koondunud psühholoogilisi probleeme ja võimalikke konflikte. Tegelikult on see üks ere näide regressist loomade pooside poole. Algselt kasutas inimene selliseid asendeid ilmselt üpris harva. Kui aga tema seksuaalsetele funktsioonidele hakkasid lisanduma sotsiaalsed hoiakud (sellesamaga probleeme esile kutsudes), tekkisid tahtmatult umbes järgmised assotsiatsioonid: näe, kui lihtne loomadel kõik on! Ehk peaks ka proovima?... See on nüüd selge, miks loomadel kõik nii lihtne on. Ja isegi kui neilt poose laenata, võib kõik hoopis keerulisemaks muutuda. Inimene erineb loomadest ka hästiarenenud tuharalihaste poolest (seetõttu seisab ta püsti). Ning nendesamade lihaste tõttu on ,,tagant" poosi puhul sisenemine ,,tehniliselt" veidi raskendatud
Alale kummalegi Alal kummalgi Alale kummaltki Saav kummakski Rajav kummakski Olev kummanigi Ilma kummatagi Kaasa kummagagi Nim seesama pidu Om sellesama peo Os sedasama pidu Sisse sellessesamasse peosse Sees sellessamas peos Seest sellessamast peost Alale sellelesamale peole Alal sellelsamal peol Alalt selleltsamalt peolt Saav sellekssamaks peoks Rajav sellesamani peoni Olev sellesamana peona Ilma sellesamata peota Kaasa sellesamaga peoga Tegusõnade põhi- ja peavormid Põhivormid: 1) ma NT: õppima 2) da õppida 3) oleviku a 1.p õpin 4) tud õpitud Peavormid: 1) ma NT: sööma 2) da süüa 3) oleviku a 1.p söön
kuumust. Ärgates selgub aga, kuidas asi tegelikult on. Kui kõikide nähtuste lähtekohad on väikesed, on selge, et sama kehtib ka haiguste ja muude häirete puhul, mis hakkavad kehas ilmnema. Muidugi peab see unes palju selgemini esile tulema kui ärkvel olles. On aga päris loogiline, et mõnede unes ilmunud meelekujundite põhjuseks on neile vastavad tegevused, nagu siis, kui me kavatseme tegutseda ja parajasti tegutsemegi või oleme tegutsenud - vahetus unenäos me puutume siis sellesamaga kokku ja teemegi sageli seda (põhjuseks on, et päevane mõjutus rajas sellele teed). Teiselt poolt on paratamatu, et unemõjutused saavad sageli päevaste tegutsemiste põhjuseks, sest sellele tegevusplaanile on jällegi teed rajatud öiste meelekujundite abil. Seega siis võivad mõned unenäod olla nii märgiks kui põhjuseks. Enamik neist näib aga kokkulangevusena, eriti kõik sellised, mis on ebatavalised ja mille
Olles 20-aastane, õppisin ma vahet tegema ametiühingute, kui töötajate üldiste sotsiaalsete õiguste kaitse vahendi ja eri ametiühingute tööliste töötingimuste parandamise alaste saavutuste kaitsmise vahendi ja ametiühingute, kui poliitiliste parteide ja klassivõitluse instrumentide vahel. 24 Asjaolu, et sotsiaal-demokraatia mõistus ametiühinguliikumise suurt tähtsust, kindlustas talle selle instrumendi käsu-tamise ja sellesamaga edu; asjaolu, et kodanlus seda ei mõistnud, läks talle maksma poliitilise positsiooni kaotuse. Kodanlus lootis oma kõrgis pimeduses lihtsa "eitamise" teel mahutada ametiühinguid sündmuste loogilisse arengusse. Tegelikkuses aga tuli välja vaid nii, et ta juhtis selle arengu teele, mis on loogikaga vastuolus. Et ametiühinguliikumine on iseenesest võttes justkui vaenulik isamaale see on absurdsus ja peale selle ka vale. Õige on vastupidine. Kuni
osa ta on kasulik või kahjulik, ja mis on selle jaoks küllalt selged ja selgepiirilised, kasutan mina justkui kindlaid mõõdupuid, et tunnetada vahetult, mis on meist väljapoole pandud kehade olemus, mille kohta nad annavad aga üksnes hämaraid ja segaseid andmeid. Ent seda, miks mu otsustused hoolimata Jumala hüvelisusest juhtuvad valed olema, nägin küllaldaselt läbi juba varem. Siin aga kerkib esile uus raskus, seoses sellesamaga, mida loomus presenteerib otsimiseks ja vältimiseks, ning samuti seoses sisemiste meeltega, milles, nagu mulle näib, taban eksimusi24: nagu keegi, ärapetetult mingist meeldivast toidumaitsest, sööb ära sees peituva mürgi. Loomus ju ajab teda siis himustama üksnes seda, millel on meeldiv maitse, aga mitte mürki, millest loomus midagi ei tea; siit võib järeldada ainult, et loomuski pole kõigeteadja: mis