Kasvukohale istutatakse vahedega 60cm x 25-30cm. Välimus, maitse Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus Selleri juur sisaldab valku, vitamiine B1, B2, C, PP, eeterlikke õlisid, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Mineraalainetest on selleris kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforisoolasid. Lehtedes on vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiid apiini. Eriti oluline on lehtedes leiduv K-vitamiin, mis aitab kaasa vere hüübimisele. Kasvutabel kuude lõikes jaan veebr märts apr Mai juuni juuli aug sept okt nov dets Külv Külv Väeta- Väeta- Koristus mine, mine, lava- ava-
Ka kestev ühekülgne toitumine ja pidev stress võivad põhjustada kaaliumi defitsiiti. Millised toiduained sisaldavad kaaliumi? Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes. Rohkesti on teda just taimsetes toiduainetes nagu: kuivatatud virsikutes, koorega keedetud kartulis, spinatis, kuivatatud ploomides, hernestes, lillkapsas, tomatis, apelsinis, porgandis, kapsas, rõikas, banaanis, rosinates, aprikoosides, teraviljasaadustes, pähklites, õunas, selleris, päevalilleseemnetes jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi. Välja tuua võiks siin eeskätt liha, kalasaadused, piim ja piimatooteid. Kaalium vähendab ajurabanduse riski? Tiina Tamme kirjutas Terviselehes, et Harvardi ülikooli teadlaste hiljuti valminud uurimus näitas, et kaaliumirikas toit aitab vähendada ajurabanduse ohtu. Kaheksa aaastat kestnud
Nendes toodetes kus oli vähe nitritijääke on madala väärtusega värvuse, sensoorsed omadused. Uurimustest on saadud teada, et nitritjääke on tekkinud teistest koostisosadest, ning neid on ka uuritud. Kõige levinum ,,orgaanilistes"toodetes on meresool. Meresool on pakutud tõenäolise nitraatide allikana, kuid analüüsid nätavad, et nitraatide sisladus meresoolas on madal. Teiseks nitraatide väga oluliseks allikaks on köögiviljad selleris, salatis ja peedis võib leiduda 1500-2800 ppm nitraatide kontsentratsioon. Kasutatavad köögiviljade mahlad ja pulbrid võivad sisaldada nitraate kontsentreeritud vormis: Porgandimahl 171 ppm Sellerimahl 2114 ppm Peedimahl 2373 ppm Spinatimahl 3227 ppm Sellerimhala pulbris oli leitud nitraate kontsentratsioonis 27462 ppm. Köögiviljaproduktid anavad väga hea ülevaade looduslikest nitraatide allikatest lihatoodetes.
3. Tõustes vaadata otse enda ette 23 sekundit. Seejärel lükata sõrm 2530 cm kaugusele silmade ette, suunata pilk näpuotsale ning vaadata seda 35 sekundit. Langetada käsi. Teha 1012 korda. 4. Istuda, kummagi käe kolme sõrmega vajutada hetkeks kergelt ülemistele silmalaugudele. 34 korda. Toitu õigesti Silmade tervise seisukohast on tähtsal kohal C-vitamiin (leidub näiteks sidrunis, kiivis, paprikas, kapsas), E-vitamiin (mandlis, avakaados, nisuiduõlis) ja A-vitamiin (spinatis, selleris, porgandis) ning tsingirikkad toidud (näiteks loomaliha, maks, piimatooted). · Avitamiin leidub tursamaksaõlis, maksas, porgandites, munas, piimas, sibulapealsetes. · B grupi vitamiinid seemnetes, pähklites, teraviljas, erinevates köögiviljades. · Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades.
Miljonite aastate evolutsiooni jooksul pole taimedel arenenud mittemingisuguseid mehhanisme, mis reguleeriks selliste lahuste imamist. Seetõttu imavad nad liiga suurel hulgal kergesti kättesaadavaid ioone nagu näiteks nitraadi ioone. Tulemusena kasutatakse nitraate ainult osaliselt, et ehitada kudesid ning ülejäänud koguneb taime lehtedesse, tüvedesse ja juurtesse. Paljud uuringud on näidanud oluliselt kõrgemat nitraatide sisaldust kartulites, porgandites, kapsastes, peetides, selleris, porrus ja petersellis kui need on toodetud tavapõllumajanduses mitte orgaaniliselt. (Lairon et al., 1984; Mäder et al., 1993; Rembialkowska 1998,2000; Wawrzyniak et al., 2004; Bender et al., 2009) Võrdlev uuring (Worthington 2001), näitas madalamat nitraadi sisaldus orgaanilistes köögiviljades. 176 võrdlusest 127 näitasid madalamat nitraadi sisaldust orgaanilistel põldudel, 34 kõrgemat nitraadi sisaldust orgaanilistel põldudel ja 6 ei leidnud mingit erinevust.
Näiteks oksendamine, kestev kõhulahtisus, rohke higistamine, diureetikumide kasutamine suurendavad tunduvalt kaaliumi vajadust. Defitsiit ja kasutamine. Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes. Rohkesti on teda just taimsetes toiduainetes nagu: kuivatatud virsikutes, koorega keedetud kartulis, spinatis, kuivatatud ploomides, hernestes, lillkapsas, tomatis, apelsinis, porgandis, kapsas, rõikas, banaanis, rosinates, aprikoosides, teraviljasaadustes, pähklites, õunas, selleris, päevalilleseemnetes jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi. Mainida tuleks siin eeskätt liha, kalasaadusi, piima ja piimatooteid. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib samuti olla kaaliumi defitsiidist tingitud
annaabi.ee 
