sektori töötajate palgakärbe ja kinnisvaramaksu pikendamine. Selline käitumine oli hädavajalik ent põhjustas Kreeka valitsuse polulaarsuse vähenemist riigi rahva seas, mistõttu asusid paljud avaliku sektori töötajad protestima. Nimelt peab 92 protsenti kreeklastest kärpeid ebaõiglaseks. Pingutustest hoolimata ei suuda Kreeka seatud eesmärke täita kuna riigi tulu aina langeb ja kulu samas kasvab, seetõttu on selleaastane eelarvepuudujääk on 8,6 protsenti. Riigi suutmatus olukorda parandada nõuab veelgi ektreemsemaid kärpeid, mis omakord põhjustab aina suuremaid meeleavaldusi rahva seas. Kreekas on majanduslangus kestnud juba kolma aastat kuid tööpuudus saavutas rekordtasemele alles selle aasta suvel, sest just siis hakkas Kreeka ellu viima Euroopa liidult ja IMF'ilt saadud ettekirjutusi. Sellest tingitud üleüldise surve tagajärrjel on riigis kahekordistunud enesetappude arv
Referaat majandusõpetusest Aastavahetusel 2008/09 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt peetud kõne oli eelnevatest tugevalt erinev ning võttis kenasti kokku eelnenud aasta tähtsaimad sündmused. Samas manitses president rahvast ning meie valitsust erinevate "teelt välja libisemise ohtude" eest ning lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse. Selles referaadis toongi välja Ilvese kõnest mõningad katked, mis minu tähelepanu enim köitsid. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on
sarnasega. Isamaalisust, riigi hoidmist ja rahvuse säilimise vaimsust annaks ja kannaks edasi vaid meie haritlaskond - õpetajad. Aga ka õpetajad ei suuda oma murede kõrvalt enam lippu kõrgel hoida, sest orjapalk ja elamise koorem on hakanud üle jõu käima. Pole lootustki, et jätame Eesti riigina järeltulevatele põlvedele. Mis veelgi kurvem hävingule määrame ka keele ja kultuuri, mida esivanemad sajandeid arendasid ja hoidsid. Lühidalt öeldes presidendi selleaastane kõne rääkis asjadest mööda. Puudutamata jäid kõik teravad probleemid, mis on ühiskonnas olnud üleval aasta jooksul, alates väljarändest ja elukalliduse tõusuga lõpetades. Ka lõpetuseks olnud jutt Eestist kui metsmaasikast ei teinud kõne maiku oluliselt paremaks. Kõne oleks sobiv olnud, kui me oleksime juba igav Põhjamaa. Paraku oleme poliitiliselt ja majanduslikult seisukohalt Euroopa Liidu kontekstis vaene arengumaa.
Korraldajateks on International Association of Schools of Social Work (IASSW) (www.iassw-aiets.org) ja International Federation of Social Workers (IFSW) (www.ifsw.org). EASSW on üks programmi organisaatoritest Šveitsis, osaledes ka Rahvusvahelisel Sotsiaalhoolekande Nõukogus (ICSW). Eesmärkideks on edendada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust, keskkonnasäästlikkust, väärikust ja väärtust ja tugevdada inimsuhete tunnustamist. Selleaastane kohtumine on pühendatud AIDS-i ennetusele, kuidas vähendada AIDS-i levikut ja sellega seotud mõjusid ning kuidas sotsiaaltöö saaks sellele kaasa aidata. Erilist tähelepanu pööratakse: -Sotsiaaltöö põhimõtete ja väärtuste rollile inimväärikuse austamise edendamisel ja sotsiaalse õigluse arengul, tulemuslike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, sealhulgas HIV-ga seotud teenuste arendamisel; -Sotsiaalsele turvalisusele kui hädavajalikule osale väärikuse säilitamisel ja isiksuse
majandussuhete katkestamine ja diplomaatiliste suhete katkestamine) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Tagamaks rahvusvahelist julgeolekut ja rahu, omab Julgeolekunõukogu ka mandaati rahuvalvemissioonide loomiseks. 30. juuni 2005 seisuga tegutses maailmas 16 ÜRO rahuoperatsiooni, milles osales üle 67 000 sõjaväelase, sõjalise vaatleja ja tsiviilpolitseiniku 105 riigist. Lisaks neile 14 000 tsiviiltöötajat ja vabatahtlikku. ÜRO rahuvalve selleaastane eelarve moodustas 5 miljardit USD. Vanim ja samas ka esimene ÜRO rahuvalvemissioon UNTSO on loodud 1948. aastal ülesandega jälgida Iisraeli ja nelja naaberriigi, Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Süüria rahvusvahelistest lepetest kinnipidamist. 3.3 Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council ECOSOC) on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. Peamiseks ülesandeks on edendada majandusarengut,
sõjalist jõudu. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks on JN-l ka mandaat rahuvalvemissioonide loomiseks. Seisuga 30. juuni 2005 tegutses maailmas 16 ÜRO rahuoperatsiooni, milles osales üle 67 000 sõjaväelase, sõjalise vaatleja ja tsiviilpolitseiniku 105 riigist. Neile lisandus 14 000 tsiviiltöötajat ja vabatahtlikku. Vanim ja samas ka esimene ÜRO loodud rahuvalveoperatsioon UNTSO tegutseb Lähis-Idas. ÜRO rahuvalve selleaastane eelarve moodustas 5 miljardit USD. 6.3 Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council) 10 Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. ECOSOCi ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning
kasutada sõjalist jõudu. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks on JNl ka mandaat rahuvalvemissioonide loomiseks. Seisuga 30. juuni 2005 tegutses maailmas 16 ÜRO rahuoperatsiooni, milles osales üle 67 000 sõjaväelase, sõjalise vaatleja ja tsiviilpolitseiniku 105 riigist. Neile lisandus 14 000 tsiviiltöötajat ja vabatahtlikku. Vanim ja samas ka esimene ÜRO loodud rahuvalveoperatsioon UNTSO tegutseb LähisIdas. ÜRO rahuvalve selleaastane eelarve moodustas 5 miljardit USD. Majandus ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council) Majandus ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) on ÜRO peamine majandus ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. ECOSOCi ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades
annaabi.ee 
