närviväädi vahel. Koosneb suurtest, vedelikuga täidetud rakkudest, mis on pakitud küllaltki jäiga, kiulise koega. Ulatub läbi kogu looma nagu suhteliselt lihtne skelett. Keelikloomad on selle struktuuri põhjal ühte rühma paigutatud ja oma nime saanud. Mõnedel selgrootutel keelikloomadel ja primitiivsematel selgroogsetel säilib keelik ka täiskasvanud loomadel, kuid enamusel selgroogsetel areneb komplekssem struktuur - selgroog. Täiskasvanutel säilib üksnes jäänus ürgsest seljakeelikust. Selgroogsetel on säilinud seljakeelik ja lisanduvad uued iseärasused. Lisaks sellele on enamusel selgroogsetel olemas tulp ridamisi paigutatud skeletiühikutest - selgroog - mille sees asub närviväät. Ka aju on pakitud skeleti sisse - kolju. Kolju ja vertikaalne selgroog moodustavad skeleti ühe telje. Paljudel selgroogsetel on olemas ka skeleti teine telg - rinnakorv e. roided. Suurel osal selgroogsetel on lisaskelett, mis toetab 2 paari jäsemeid või uimesid
Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele. Eessoolest kaugemal asuvad rakud kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud) *Eessoolelähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/ põie epiteeliks ja nendest areneb sapisüsteem. *Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist (dors ja ventr pung). Ventraalse punga arengut mõjutavad südamest pärit signaalid ja dorsaalset nt seljakeelikust ja dorsaalaordist tulevad signaalid ning lisaks vajab see retinoolhappe olemasolu. Lõpuks kasvavad dorsaalne ja ventraalne osa kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. · Kopsude areng hingamiselundkond areneb samuti ürgsoolest vastusena südamest tulevale FGF signaalile. Esmalt tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad kopsud ja bronhid
Eessoole lähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/põie epiteeliks, nendest areneb sapisüsteem. Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist - dorsaalne ja ventraalne pung. Ventraalne pankrease pung indutseeritakse ventraalse eessoole osast, mida mõjutab madal FGF signaal (pärineb südamest). Dorsaalse pankrease punga areng vajab retinoolhappe olemasolu, lisaks signaale seljakeelikust ja dorsaalaordist. Eksokriinse pankrease arenguks vajalik Wnt signaalirada, endokriinse osa kujunemiseks vajalik Notch-Delta signaalirada. Dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad lõpuks kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. Kopsude areng Hingamiselundkond areneb ürgsoolest vastusena südamest tulenevale FGF signaalile. Neelus tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt
NB! Jätke meelde, et KNS-i neuronid, gliia rakud –oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, ependüümi rakud tekivad neuraaltorust (vastavatest neuraalsetest tüvi/eellasrakkudest –neuroepiteel, radiaalgliia/basaalsed eellasrakud) ja PNS-i neuronid nii sensoorsele, sümpaatilisele kui ka soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! Endoderm Mis endodermist tekivad? aitab indutseerida mesodermaalsete kudede arengut, moodustab sisevooderduse 2 torujale organsüsteemile - respiratoorne toru (kopsud) ja seedetoru (seedesüsteem, maks, sapipõis, kõhunääre); moodustab epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele, nt kilpnääre, kõrvalkilpnääre, tüümus ja struktuuridele, nt trummiõõs, kuulmetõri,
astrotsüüdid, ependüümi rakud tekivad neuraaltorust (vastavatest neuraalsetest tüvi/eellasrakkudest – neuroepiteel, radiaalgliia/basaalsed eellasrakud) ja PNS-i neuronid nii sensoorsele, sümpaatilisele kui ka soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! 7.Endoderm 75. Mis endodermist tekivad? Endodermi funktsioonid: embrüonaalselt aitab indutseerida mesodermaalsete kudede (seljakeelik, süda, veresooned, k.a mesodermi) arengut Sisevooderdus torujatele organsüsteemidele: respiratoorne toru, millest arenevad kopsud ja seedetoru, millest areneb seedesüsteem lisaks maks, sapipõis ja kõhunääre (pankreas)
lõpusekaaned ja uimekiired. Seljakeelik säilinud kas tervena või siis tükkidena selgroolülide vahel. Soomused lamedad. Suu luudel päris hambad. Lõpusekaartel piid ja lehekesed. Keha erikaalu vees reguleerib ujupõis. Munade viljastamine enamasti kehaväline, vastne toitub pärast koorumist rebukotist. Kaks alamklassi: Kiiruimsed, kuhu kuulub valdav enamik kaasaegseid liike.Uimede, ka paarisuimede kiired enam-vähem paralleelselt alusele kinnitunud. Seljakeelikust alles ainult jäänukid selgroolülide vahel. Ninasõõrmed paarilised, pole neeluga seotud. Soomused lamedad ja õhukesed. Ujupõis sooltoru peal. Pärak ja kuse- suguava eraldi N: karpkala, merihobuke. Lihasuimsed keda on vähe järele jäänud, aga kes on evolutsiooniliselt huvitavad. Paarisuimedel on liikuvad, pikkadest luudest sisetoesega, väljast soomustega kaetud tugilabad, millele uimekiired kinnituvad kahest küljest. Tagauimi keha sees toetavad luud asuvad kloaagi ligidal
annaabi.ee 
