Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seljajoon" - 5 õppematerjali

Elevandid
7
doc

Elevandid

Elevandid Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Erizooloogia lühikonspekt
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

muster. Kesklmise suurusega, lühikeste jäsemetega. Lühikesed küünised. Esikäpad liikuvad, kujunenud käesarnasteks haardjalgadeks. N. pesukaru, koaati Sgk Kärplased - lühikesed jäsemed ja pikk vilajas keha. Pikk saba, pikad, mitte- sissetõmmatavad küünised. N. kärp, nirk, tuhkur, naarits, nugis, tõhk, ahm, mäger, skunk, saarmas, kalaan. Sgk Tiibetkaslased - vibalik keha ja pikk saba. N. Genett, surikaat, vöötmangust Sgk Hüäänlased - õlgadest saba suunas madalduv seljajoon. Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte- sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased – ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N.

Ökoloogia → Ökoloogia
11 allalaadimist
Erizooloogia Lühikonspekt
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Kesklmise suurusega, lühikeste jäsemetega. Lühikesed küünised. Esikäpad liikuvad, kujunenud käesarnasteks haardjalgadeks. N. pesukaru, koaati Sgk Kärplased - lühikesed jäsemed ja pikk vilajas keha. Pikk saba, pikad, mitte-sissetõmmatavad küünised. N. kärp, nirk, tuhkur, naarits, nugis, tõhk, ahm, mäger, skunk, saarmas, kalaan. Sgk Tiibetkaslased - vibalik keha ja pikk saba. N. Genett, surikaat, vöötmangust Sgk Hüäänlased - õlgadest saba suunas madalduv seljajoon. Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte-sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased ­ ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass,

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
25 allalaadimist
Veisekasvatus
32
doc

Veisekasvatus

roide kaldenurk vertikaali suhtes on suur ~200), roidevahemikud on suured võimaldades roiete ulatuslikku liikumist ja sügavamat hingamist. Seedetüüpi veistel on jämedam luustik, massiivsem, jäigem ja lühem rinnakorv Toitumus Hea lüpsilehma tunnused Heal lüpsilehm on suurt kasvu, keskmises toitumuses (ei rammus ega lahja), iseloomulik on nn. ,,kolmnurga" kujuline profiil e. külgvaade (kõht mahukas ja udar sügavale alla ulatuv, kael ja eesrind vähearenenud) seljajoon sirge, jalad terved, püstise asetusega, rinnakorv pikk kaugele taha ulatuv, roiete kaldenurk vertikaali suhtes suur, roidevahemikud vähemalt 2 sõrme, kere tagakeha suunas laienev (ka pealtvaates) - soolestik mahukas, et suudaks seedida suuri söödakoguseid, nahk õhuke, elastne, siledakarvaline, peenekurruline (lihalehmal jämedate voltidega), udar suur, ühtlaselt arenenud, vähekarvane, udarapeegel kurrustunud ja peenekurruline (,,udara tagavara",

Põllumajandus → Agraarpoliitika
26 allalaadimist
Veisekasvatuse vastused 2013
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

Naha paksust mõõdetakse kaelavoldilt. Piimalehmal küllaltki pikk, on tähtsaimaks tasakaalu hoidvaks kehaosaks. Lihaveistel kael lühem ja laiem, kaelalihased mahukad, mistõttu ülaserv on kumer. Turi, selg ja lanne ­turi paikneb esimeste rinnalülide ogajätketel ja abaluukõhredel. Piimalehmadel on tüüpiline kitsas, kõrge, katusjas turi. Seebuveistele on iseloomulik turjakühm, kuhu ladestub ka rasvkudet. Veistele on iseloomulik sirge seljajoon. Eelistatud on sirge ja lai lanne. Lihaveistel on landel hea lihastus. Õlgmik ­ liikuvusele ja lihaskoe ladestumisele tähtis piirkond. Piimaveistel luuline alus nähtav. (Logeõlgsus ­ küünarliiges ebanormaalselt kehast eemal). Rind ­ peab mahutama kopsud ja südame. Mahukuse määravad selgroog, roided, rinnak ja vahelihas. Suhteliselt suurt mahtu vajavad piimalehmad. Hinnatakse mahtu, roiete pikkust, vahet ja asendit telgskeleti suhtes

Kategooriata → Veisekasvatus
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun