Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest ajuvedelik, ajukestad ja koljuluudest moodustuv luuline ümbris. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest ja valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaaju lähtub 31 paari seljaajunärve Seljaaju paikneb selgrookanalis. Seljajaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine(ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat). Seljaaju välimise kihi moodustab närvirakkusest koosnev valgeaine. Seljaaju kaalub 35g, pikkus on 40-45 cm ja läbimõõt 0,7-1,4 cm. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida. Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest
Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse toese, nad on osa vere-aju barjäärist, reguleerivad ajuvedeliku koostist. Vere-aju barjäär kontrollib ainete liikumist vere ja ajurakkude vahel. Ta: 1) kaitseb ajurakke veres ringlevate toksiliste ainete eest; 2) reguleerib toitainete ja laguproduktide vahetust vere ja ajurakkude vahel; 3) välistab vere koostise muutuste otsese mõju KNS funktsioneerimisele. • Ependüümiarakud vooderdavad ajuvatsakesi ja seljajaju keskkanalit. Nende pinnal on ripsmed mis aitavad kaasa aju vedeliku tsirkulatsioonile. Neil on ka pikad jätked basaalpinnal. • Mikrogliiarakud- väikesed rakud mis erutuse korral muutuvad liikuvaks. Fagotsütoosi võimelised. Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perif NS, kus nad mood aksonite müeliinkesta. Erinevalt oligodendrotsüütidest mood iga neurolemmotsüüt müeliinkesta ainult ühe aksoni kindla ulatusega lõigu ümber.
põhjustab prolaktiini vabanemise hüpofüüsist ja tema inhibiitori, dopamiini, blokeerimise. 12-tunnine intervall lüpsmise vahel stimuleerib piima teket, >16 tundi aga mõjub juba pidurdavalt. Laktatsiooniperioodi jooksul lüpsile vastusena vabaneva prolaktiini kogus väheneb. Piima produktsiooni suurendab ka kasvuhormoon. Piima väljutamine e. ejektsioon on reflektoorne protsess. Imemise, lüpsmise või udara massaazi põhjustatud ärritused kutsuvad esile erutuse, mis kandub läbi seljajaju ja pikliku aju hüpotaalamusse. Hüpotaalamuse rakkude produtseeritud oksütotsiin vabaneb hüpofüüsi tagasagarast verre ning põhjustab piimanäärme müoepiteelirakkude kontraktsioone minuti jooksul. Ebatavalised ärritajad ja stress võivad ejektsiooni pidurdada. Kui prolaktiini vabanemist stimuleerib ainult udara vahetu ärritamine, siis oksütotsiin vabanemist võivad stimuleerida ka lüpsiplatsile ajamine, jõusööda andmine jt. lüpsmisega seotud protseduurid
prolaktiini vabanemise hüpofüüsist ja tema inhibiitori, dopamiini, blokeerimise. 12-tunnine intervall lüpsmise vahel stimuleerib piima teket, >16 tundi aga mõjub juba pidurdavalt. Laktatsiooniperioodi jooksul lüpsile vastusena vabaneva prolaktiini kogus väheneb. Piima produktsiooni suurendab ka kasvuhormoon. Piima väljutamine e. ejektsioon on reflektoorne protsess. Imemise, lüpsmise või udara massaazi põhjustatud ärritused kutsuvad esile erutuse, mis kandub läbi seljajaju ja pikliku aju hüpotaalamusse. Hüpotaalamuse rakkude produtseeritud oksütotsiin vabaneb hüpofüüsi tagasagarast verre ning põhjustab piimanäärme müoepiteelirakkude kontraktsioone minuti jooksul. Ebatavalised ärritajad ja stress võivad ejektsiooni pidurdada. Kui prolaktiini vabanemist stimuleerib ainult udara vahetu ärritamine, siis oksütotsiin vabanemist võivad stimuleerida ka lüpsiplatsile ajamine, jõusööda andmine jt. lüpsmisega seotud protseduurid
vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral ilmneb Brown-Sequard'i sündroom. Kahjustuse poolel esineb lihase lõtv halvatus, tundlikkusest on välja langenud dorsaalväädisüsteemi kaudu edasiantav kinesteetiline ja asenditundlikkus, häiritud on kahe punkti eristamine. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu- ja temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 21. Valu ja analgeesia. Notsiseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljajaju tagasarv. Notsiseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsiseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu liigid: pindmine valu – saab alguse nahast või pindmistest limaskestadest. Esmavalule (terav, torkav või lõikav valu)
annaabi.ee 
