Kalapüügieeskiri Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määrusega nr 144 ( RT I 2003, 41, 282), jõustunud 18.05.2003 6. Nakkepüünised (1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. (2) Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m; 2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; 3) seisevvõrk ankurdatud nakkevõrk; 4) triivvõrk ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud
Kerimisel tuleb niiti hoida parajalt pinges. Püüniste ehitamisel läheb ühekordsete lina lõikamisskeemidele lisaks vaja ka ühekordseid linatükkide kokkukudumise skeeme, et see toimuks sujuvalt ja õigesti. Kuna püünis on mõeldud püügiks kindlates tingimustes ning eeldatakse, et see töötaks edukalt, tuleb ka kokkukudumisel kasutada erinevaid tsükleid. Seejuures võib vaja minna ka kombineeritud tsükleid. Rakendamise all mõistetakse võrgulina kinnitamist selistele (nööridele) ja/või paeltele. Rakendamine võib toimuda nii spetsiaalsete masinatega kui ka käsitsi. Rakendamisel tuleb arvestada eri püünismaterjalide erinevat venivust mõjutatavate jõudude toimel. Nöörid (köied, paelad) võivad venida, samas mõned ka kokku tõmbuda, sõltuvalt nende materjalist ja valmistamise tehnoloogiast. Mingi kindla pikkusega võrgulina rakendamisel selisele on viimane seda pikem, mida suuremad on rakendussilmad.
Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m; 2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; 3) seisevvõrk ankurdatud nakkevõrk; 4) triivvõrk ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla
Selle kohta öeldakse, et kala nakkub, mistõttu võrkpüüniseid nimetatakse ka nakkepüünisteks. Et võrku sattunud kala väljapääsu takistab lõpuskaarte taha kinni jäänud võrgulõng, nimetatakse niisugust püünist ka lõpusvõrguks. On olemas veel teistsuguseid võrkse, kuhu kala ei kiilu end kinni võrgusilma, vaid mässib end võrgulinasse. Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m; 2) abar nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; Abar koosneb kolmest võrgulinast, kusjuures kahe välimise lina silmasuurused on keskmise omast tavaliselt tunduvalt suuremad.( web.zone.ee)
jaotus relevantne. Ei ole võimalik väita, et töölisklassil on oma kitsas maailmavaade, mis on keskklassist täiesti eristuv. Või et keskklassi harrastused või harjumused oleksid kõrgemad töölisklassi omast. · kõrge ja madala kultuuri ning keksja töölisklassi vastandus on kadunud. · Igasugune kultuuripraktika on meedia vahendatud; see on põhjus, miks Birminghami teoreetikud pööravad rohkem tähelepanu populaarkultuuri nähtuse uurimisele. Selistele kultuurifenomenidele millel on suurem tarbijaskond, põhjendades huvi sellega, et seeläbi näeme kultuurikeskkonda tema aktiivses protsessis, muutumises, sellist kultuuri keskkonda, milles võimalikult palju inimesi osaleb, niimoodi vaadatuna võib tunduda, et tabloidid, naisteajakirjad tõepoolest sisaldavad kultuuri kui protsessi seisukohalt olulisemaid tekste kui mõni keerulise modernistliku autori romaanid, sest viimased pakuvad
annaabi.ee 
