veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel. Horisontaalava - on traalnootadel ülemiseselise otste horisontaalne vahekaugus meetrites (traalimisel). Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankrukette või spetsiaalset raskusselist. Traallaud - seadis traalnooda horisontaalava kindlustamiseks, mida kasutatakse üksiktraalpüügil. Materjal - metall (kujuga:ristkülik,ovaalne,tiivakujulised).
Rakendamise all mõistetakse võrgulina kinnitamist selistele (nööridele) ja/või paeltele. Rakendamine võib toimuda nii spetsiaalsete masinatega kui ka käsitsi. Rakendamisel tuleb arvestada eri püünismaterjalide erinevat venivust mõjutatavate jõudude toimel. Nöörid (köied, paelad) võivad venida, samas mõned ka kokku tõmbuda, sõltuvalt nende materjalist ja valmistamise tehnoloogiast. Mingi kindla pikkusega võrgulina rakendamisel selisele on viimane seda pikem, mida suuremad on rakendussilmad. Rakendussilmade suurus ja kuju peavad olema muudetavad. Kui rakendussilma silmasamm on võrdne rakendusniidi sõlmede vahekaugusega selisel, on tegemist rakendamisega ½ peale. Kui rakendusniidi sõlmede vahekaugus on väiksem rakendussilma silmasammust, on tegemist üle ½ 2 rakendusega. Juhul aga, kui rakendusniidi sõlmede vahekaugus on suurem rakendussilma
Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud.See oleneb kalaliigist mida tahetakse püüda. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust U - < 0.5. Seejuures ülemisele selisele on võrk rakendatud lõdvemalt ja ülemine selis on ca 10 % alumisest lühem (A.Järviku materjal). Võrgulina rakendatakse selisele rakendusteguriga U= 0,35- 0,65.Võrgu rakendatud pikkus sõltub võrgulina lainepikkusest ( m) L=L0 x U, kus U on rakendustegur, L0- võrgulina lainepikkus, L selise pikkus.Võrgupüügiks tuleb igale kalaliigile määrata talle vastav võrgusilma suurus. Selleks kasutatakse valemit a=K1 x L , kus a on võrgusilma mõõde mm- tes
Kui on mõni auk siis need parandatakse ära . Traalnoot keritakse suurele rullile mille pealt lastakse ka pärast vette ning samuti võetakse selle abil ka välja ehk keritakse traalnooda võrgu osa rullile Püünise mahakerimise käigus kinnitatakse elektroonilised andurid (edastavad informatsiooni traali suu avatusest, pära täituvusest, traali paiknemise sügavusest) neid nimetatakse võrksondiks. Võrksond kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele . Võrksond kinnitatakse siis kui enamus traalnooda võrgu osa on juba vees , pardal on siis veel jäänud raskused ja ujukid . Vaierid mõõdetakse välja ja märkistatakse , see tähendab et iga 25 või 50 m peale tehakse vaierile märge . Kui läheb vaierite vette laskmiseks on hea jälgida kui mitu meetrit on vaiereid juba vette läinud . Vaierid keridakse vabalt keerlevale trummlile mis asub vintsi töövõllil . Vaieri trummlid ja vints ühendatakse oma vahel nukksiduriga
Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust U - < 0.5. Seejuures ülemisele selisele on võrk rakendatud lõdvemalt ja ülemine selis on ca 10 % alumisest lühem. Võrgulina rakendamine Võrgulina rakendamiseks nimetatakse võrgulina kinnitamist selistele, pinedele (tugevdusnöör) või topenantidele (kui need on köitest). Selised ja pined on tavaliselt valmistatud nööridest või köitest. Rakendamisel on võimalik anda kalapüünisele soovitud kuju ja võrgusilmade avatus. Võrgusilma kuju rakendatud võrgus määrab nn. rakendustegur
kontsentratsiionides, millised me võime võtta. Loogika: Kuskil geoloogilises ajaloos kõik kontinendid tegelikult moodustasid hiigel suure mandri. Võime välja eraldada tsoonid või vööd kus toimunud subduktsiooni nähtused. Kui vaadata Lõuna Afriika piirkonda siin on kõige viljakam mardla , just sellis tsoonis oli subduktsiooni nähtus. Antarktikas, Austraalias tekkisd mardlad. Väärismetallide tootmine USA-s on koondunud just selisele tsoonile, kus on subduktsiooni nähtused. Mardlad on koondunud subduktsiooni tsoonides, sellepärast meil ei ole palju erinevaid mardlaid. Eesti on esimese kohas Balti riiki vahel . Läti, Leedus ei ole midagi. Meil on põlevkivi mardla, fosforiit... 45. Eesti kaevanduste peamised keskkonnamõjud, näited Põlevkivikaevandus tulemuseks vajung. Posttehnogeennne vajung Kohtla-Järvel ja Sompas. Käva allikas on kaevandus vette väljumine. Suletud Kiviõli kaevanduse vee väljavool Küttejõus
annaabi.ee 
