UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti
Seliliujumise erinevus teistest stiilidest on, et ujuja ei näe, mis suunas ta liigub. Seliliujumisel on lisaks keha sirgelthoidmisele tähtis hoida ka kaelapiirkond kehaga samal joonel. Käed tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette. Esmalt läheb vee alla väike sõrm. Seal painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Väga oluline on ka jalgade õige asend. Põlved peavad olema vee all ning puusaliigesest tulevad löögid peavad olema pikad ja kiired. Seliliujumist soovitatakse sageli seljavaevuste korral. Sellisel juhul on väga oluline õige tehnika, sest muidu võib endale veel rohkem viga teha. Pea painutamine liigselt ette või kuklasse võivad põhjustada tugevaid lihaspingeid kaela, õlavöötme ja selja piirkonnas. Rinnuliujumine e. "konn" Rinnuliujumine on kõige populaarsem stiil harrastusujujate seas. Jalgade töö meenutab konna liikumist, millest tuleneb ka selle rahvapärane nimetus. Seda peetakse üheks kõige
Kirjalikud andmed esimeste ujumisvõistluste kohta pärinevad 1603. aasta Jaapanist. See ala oli 1896. aastal toimunud esimeste nüüdisolümpiamängude kavas. Tollal võisteldi madalas merelahes, kus laine oli parajalt kõrge ja veesooja vaid 13 kraadi. Naised ilmusid esimest korda olümpiabasseini 1912. aastal Stockholmis. Liblikujumise ajalugu Delfiin ehk liblikujumine on uusim stiil veemaailmas ning seega ka tehniliselt kõige raskem. Kui krooli, konna või seliliujumist võivad harrastada algajad väga edukalt siis liblikujumine nõuab käte üheaegset tööd ning jalgade delfiinina lööke ning seda kõike kompenseeritult, et töö vees saavutaks parima tulemuse. Seda ujuti esimest korda 1933. Austraallane Sydney Cavill (1881-1945), Ujumisõpetaja Frederick Cavilli poeg, oli 220 m noorte meister Austraalias 16 aastaselt ja on liblikujumise originaalne autor . Enamasti
Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseks Sageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel. Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest. Tüüpilised vead seliliujumisel
Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910. aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused 50m ja 300m distantsil. Võrreldes ammuste aegadega on tänapäeva ujumine tunduvalt muutunud. Järjest rohem otsitakse tulemuste parandamisel abi tehniliste vahendite ja treeningmeetodika täiustamisest. Tänasel päeval on tulemuste parandamisel suur roll spordimeditsiini ja teaduse uusimatel saavutustel. Ujumises eristakse 6 peamist ujumisstiili; koeraujumist; küliliujumist; liblikujumist; seliliujumist; rinnuliujumist ja vabaujumist. Ujumine mõjub organisimile igati positiivselt, aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. Ujumine on treening kogu organismile, kuna koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele, see sobib kõigile vanuserühmadele. Spodiala on suurepärane treeningmeetod, sest aitab kaloreid põletada ning annab lihastele piisavalt koormust. Lisaks on ujumise puhul eriti positiivne, et spordialal esineb harva vigastusi.
annaabi.ee 
