Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"selgugi" - 5 õppematerjali

Tõde ja õigus - Rõõm ja mure Vargamäel
2
doc

Tõde ja õigus - Rõõm ja mure Vargamäel

tööd nõuavad suuri pingutusi. Andres on sihikindel, valmis tegema lõputult tööd, et jõuda tulemuseni. Näiteks võib tuua hoonete juurdeehitamise ning parandamise, mis samuti ei lõppenud kunagi, alati jäi ruumist puudu, kuid Andres ei andnud kunagi alla. Ka põldudega oli üksjagu tööd ­ põldudelt tuli ära vedada suured kivikamakad ning tegeleda kuivendamisega, mis oli vajalik ka karjamaa jaoks. Töö Vargamäel on lõputu ning võitluses maaga ei ei selgugi võitjat. Vargamäele tulekuga sai Andres endale kohustuseks kannatada kõiki Pearu tempe ning lõputu tülitsemie naabrite vahel. Andres ja Pearu olid väga sagedased kohtu külastajad ning mindi sinna ikka selleks et jälla näidata, mida teine naaber valesti on teinud. Andres luges piiblit, uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua

Kirjandus → Kirjandus
185 allalaadimist
Anton Hansen Tammsaare
6
doc

Anton Hansen Tammsaare

Karin aga tahab aina pidutseda ja talle ei meeldi, et Indrek pidevalt üksi tegutseb. Karin tahab enesetappu teha, aga see ei õnnestu ning ta viib Indreku endast nii välja, et mees haarab revolvri järgi ja tulistab naist, kuid mööda. Karin leiab oma lõpu rongi alla jäädes. V osa loobumine ja tagasipöördumine alguspunkti. Indrek on taas Vargamäel ja teeb lihtsat tööd, et rahuneda. Ka Andres ja Pearu on teose algul elus ning kuna Pearu sureb, siis nende vahel ei selgugi, kes on ´võidumees´. Indrek aga ei taha Vargamäele jääda, sest ta on haritlane ja seetõttu jääb talu ta õe ja tolle mehe kätte. 1934 ,,Elu ja armastus" Rikka ärimehe Ikka ja teenija Irma armastuslugu. Ikka on naistemees ja jätab pärast mõnda koos veedetud aega Irma kõrvale ning Irma kavaler saab vihaseks ja tuleb maalt linna ja laseb Ikka maha. 1935 ,,Ma armastan sakslast"

Kirjandus → Kirjandus
74 allalaadimist
Muusikaajalugu 20 saj
12
docx

Muusikaajalugu 20.saj

järgmisel perioodil ei kirjutanud ta orkestri suurvorme. Küll aga vokaalseid lavalisi suurvorme. Antud perioodil on märgatavad ekspressionistlikud tendentsid. See on vaheetapp atonaalsuseni. Dissonants, sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni. Esimese atonaalse teose kirjutas ta 1909 "Kolm klaveripala". Samal aastal kirjutas ta lühiooperi nimega "Ootus". Naisest, kes kujutleb oma kallima tapmist või meenutab seda. Sisemonoloogist ei selgugi, kummaga on tegu. Shönberg avas selle teosega ekspressionistliku teatri uksed. Ooperi muusika lähtub monoloogilise teksti süntaksist. Orkester on suur, kuid orkestratsioon üsna hõre. Atonaalse perioodi tippteos "Kuu-Pierrot" (Pierrot Lunaire), tegu on melodraamaga, naishäälele ka kaheksale instrumendile. Klounist, kes oma hirme jms usaldab vaid kuule, keda ta ka kardab. Shönberg tahtis luua traagilise kabaree olustiku kus põimuvad igatsus, kuritöö, grotesk

Muusika → Muusika ajalugu
15 allalaadimist
Kirjandus keskajast
19
doc

Kirjandus keskajast

kelmiromaani lähedust tolleaegse rahvakirjandusega. Kelmiromaani võib vaadata isegi rüütliromaani paroodiana, sest kui rüütel on kõrgest soost ja käitub kui kangelane, on kelmiromaani „kangelane“ ühiskonna põhjakihis, kus ta sõltub maistest teguritest. Kelmiromaani peategelane on tihti vaesest perest, tundnud häda ja viletsust, mis teda käituma ja tegutsema ajendavad. Mõnedes teostes läheb peategelane halvale teele, muutub kelmiks, aga mõnedes kelmiromaanides ei selgugi tema lõplik saatus. Kelmiromaan näib endas peitvat irooniat rüütliromaanide ebareaalse idealismi suhtes. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest. Ta kujutab ka enamasti ajaloolist kaasaega. Kelmiromaanist saab alguse kaasajaromaan. 17. Cervantes ja “Don Quijote” Cervantes Miguel de Cercantes Saavedra oli hispaania kirjanik. Ta oli paavsti kardinali sekretär, kust läks üle mereväkke. 1571. aastal Lepanto lahingus halvas ta oma vasaku käe.

Kirjandus → Kirjandus
314 allalaadimist
TEOREETILINE MEHAANIKA
118
doc

TEOREETILINE MEHAANIKA

varda otspunkte läbiva sirge sihiline. FA A B D Joonis 4.27 Kummas suunas aga seejuures, see oleneb kõikidest vardale (kehale) rakendatud jõududest. Kui võimalik, paneme pärast arutelu kohe õige suuna. Kui teksti järgi aga ei selgugi, kummale poole see reaktsioonjõud on suunatud, siis valime lihtsalt ühe suuna kahest võimalikust välja ja lahendame ülesande nii lõpuni. Vastuse märk näitab tegeliku suuna pärast niikuinii üheselt ära. Mis peab aga ilmtingimata olema täidetud, on see, et see reaktsioonjõud peab olema kõvera (kuid kerge) varda otspunkte läbiva sirge sihiline. 10. Kaks jäika kerget kinnitusvarrast ühe süsteemina. Vaatame järgmist varrast. F

Füüsika → Füüsika
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun