Klaasi pinnale on kantud õhukene kile, valgus peegeldub kile mõlemalt pinnalt. Kile paksusest tulenevalt on peegeldunud lained vastasfaasides ja seeläbi kustutavad nad interfereerudes üksteist. Peegeldunud valgust ei esine! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vahemärkus! On tähtis meeles pidada, et selgendavad katted ei võimalda kõrvaldada kogu peegeldavat valgust, kuna interferentsi miinimumi tingimus on täpselt täidetud vaid ühe lainepikkuse jaoks. Loodetavasti saite midagi aru! Meie igatahes andsime oma parima. Tänud tähelepanu eest!
ELEKTROMAGNETLAINED Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süste...
4. Valguse difraktsioon. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. 5. Interferents ja selle maksimumide tekkimine. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Interferentsi maksimumis(valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega. 6. Interferentsi ja difraktsiooni rakendamine. Interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, optiliste riistade lahutusvõime. 7. Kiirgusspektrid ja nende kasutamine. Spektrid, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Jaguneb pidev-ja joonspektriks. Näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Kasutatakse samuti meditsiinis. 8. Holograafia. Holograafia on esemete ruumilise kujutuse fotografeerimine. Fotole jäädvustatakse eseme
pilud on risti. Polariseerimata valgus valguslained on kõikvõimalikel ühe lainepikkuse võrra edasi liikumiseks. Sagedus(f): näitab tasanditel (ülesalla, vasakultparemale jne) Kasutamine LCD telerites, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Kiirus(v): kui pika tee mobla erkaan, tasukuarvuti ekraan. läbib laine ajaühikus. Lainefaas: (mõõtüh: radiaan)näitab, Interfer. ja difrakts. kasutamine: interferents kiledes; selgendavad kui kaugel mingi punkt asub äärmisest katted, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, teleskoop, asendist(1täisvõnge=2piid). Valguse intensiivsus(I): objektiiv, Newtoni rõngad. Difraktsioonivõred: läbipaistvad võred on pinnaühikut läbiv energia sekundis(mõõtüh: 1J/sm2). klaasplaadid, millel on paralleelsed jooned. Kahe naaberjoone vahelist Silm.nägemine:põhivärvid: pun, roh, sin. Valguse kaugust nim võre konstandiks (d=1/100)
Interferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides liituvate lainete võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 38. Mis on koherentsus ning millest on tingitud mittekoherentsus? Koherentsus on lainete kuju mittemuutumine aja jooksul. Mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes. 39. Selgita interferentsi kiledes ning mis on ja mis põhimõttel töötavad selgendavad katted? Interferents kiledes: Kõigepealt langeb valguslaine kilele, mis osaliselt tungib kilesse ja osaliselt peegeldub tagasi. Ka see, mis tungib alguses kile alumisse pinda, peegeldub pärast tagasi kile ülemisse pinda. Loomulikult läheb sealt osa ka läbi, kuid seda inimese silm ei näe. Lained, mis peegelduvad tagasi nii kile üemiselt kui alumiselt pinnalt, on koherentsed, sest need on mõlemad tekkinud esimesest langevast lainest
Energia arvutamine: E=hf (E=footoni energia, h-konstant=6,67 10-34 , f-valguse sagedus) 12. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist nim interferentsiks. Tingimused: lained peavad olema koherentsed. *Lainepikkused on ühesugused ja lained on on samas faasis *Pause ei tohi olla või on erineva kastvusega. 13. Kiledse, selgendavad katted, Newtoni rõngad, difraktsioonvõre, holograafia 14. Polariseeritud valgus el.välja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. Rakendus: polaroidides.
pausidega. Sarnasused: valgusallikad, kiirgavad laineid 16. Miks ei saa interferentsi ja difraktsiooni hästi jälgida hõõglambi valguses. Sest, et hõõglamp on mittekoherentne (pausidega) ning kiirgab kõikvõimalike lainepikkustega laineid kõikides faasides. (Difraktsiooni või interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed.) 17. Nimeta interferentsi ja difraktsiooninähtuste rakendusi. Holograafia, interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeenid, difraktsioonivõre
Difraktsiooni on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Difraktsioon on jälgitav kui tõkke ava mõõtmed on kuni 10 valguse laine pikkust. Interferents on valguslainete liitumine mille tulemusena lained üksteist tugevdavad või nõrgendavad. Lained liitumisel tugevdavad üksteist kui nad on samas faasis ja nõrgendavad üksteist kui nad on vastas võnkefaasis. Hygensi -Frenelli printsiip ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana. Mis on koherentsus ja millest on tingitud koherentsed lained? Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna ja...
Käiguvahe (kolmnurk) on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus (kolmnurk) = 2k A / 2 = k x A , lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus (kolmnurk) = (2k + 1) A / 2 = (k + 0,5) A, laine on sel juhul vastasfaasis. 9. Kus ja milleks kasutatakse interferentsi ja difraktsiooninähtusi? Interferentsi selgendavad katted fotoaparaadi objektiivis, Newtoni rõngas optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks, interferomeetreid mitteoptiliste suuruste mõõtmiseks, holograafiat hologrammide valmisatamiseks fotokunstis. Difraktsiooni difraktsioonvõre valmistamisel nt. Liitvalguse koostise uurimiseks, optiliste riistade lahutusvõime: valguslinete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil. 10. Sõnasta valguse murdumise seadus. (def., joonis, valem)
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Laineoptika Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. Valguslained jagunevad kera- ja sirglaineteks. Valguslainet iseloomustavad suurused on lainepikkus , mis näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel (vaakumis on lainepikkus vahemikus 380 760 nm), laineperiood T, mis näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, laine sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, laine kiirus v, mis näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus (vaakumis c = 3·108 m/s), lainefaas E, mis määrab muutuva suuruse ...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained,...
Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke siis need peegeldunud lained interfereeruvad. Ehk siis lained peegelduvad erinurkade alt. 49. Mis on selgendavad katted ja kus kasutatakse? Selgendav kate on valitud nii, et tema pindadelt peegeldunud lained on vastasfaasides, interfereerudes nad kustutavad üksteist ja peegeldunud valgust ei esine. Kui klaas valgust ei neela, siis suureneb klaasist läbiläinud valguse hulk nii palju, kui muidu oleks tagasi peegeldunud.
Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning kui kile on õhuke siis need peegeldunud lained interfereeruvad. Ehk siis lained peegelduvad erinurkade alt. 49. Mis on selgendavad katted ja kus kasutatakse? Selgendav kate on valitud nii, et tema pindadelt peegeldunud lained on vastasfaasides, interfereerudes nad kustutavad üksteist ja peegeldunud valgust ei esine. Kui klaas valgust ei neela, siis suureneb klaasist läbiläinud valguse hulk nii palju, kui muidu oleks tagasi peegeldunud.
48. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes. Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Millal tekib lainete liitumisel hele triip ja millal tume triip? (võib teha joonise) .... 49. Miks seebimull värviline? Käiguvahe on võrdeline seebikile paksusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega 50. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid? Osa peegeldub kile ülemiselt pinnalt, osaliselt tungib kilesse. Selgendavad katted on peegeldamisvõimet vähendavad katted. Valgusepeegeldumisseadus (joonis). * I seadus - Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. * II seadus - Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Footoni energia (vüt) Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. E= h*f 51. Hologramm - laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis.
suuremaks, teises kohas väiksemaks 25.Mida tõestavad interferents ja difraktsioon valguse kohta? Kokkuvõtvalt võib öelda, et valguse difraktsioon ja interferents on otsesed tõendid selle kohta, et valgus on laine. Selle tõestamine, et valgus on just elektromagnetiline laine, on juba palju keerulisem. 26.Interferentsi ja difraktsiooni kasutusalad: Näiteks prilliklaasid või fotoaparaadi objektiivid,hologrammid. a. Milleks on selgendavad katted? Selleks, et need laseks rohkem valgust läbi.Neid katteid nimetatakse selgendavateks kateteks, sest need vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. See muudab tekkiva kujutise selgemaks. Siit ka katte nimi. Selgendavaid katteid kasutatakse ka päikesepatareide katteklaasides, et suurendada valguse hulka, mis jõuab energia muundurini. b.Mis on hologramm ja mille poolest ta erineb fotost Hologramm on holograafilisel meetodil saadud
1. Mida näitab laeng? Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis ann...
Kuna tagasipeegelduvad valgused on koherentsed ning nad on sama valgusaatomi osad, mis jagati pooleks. Tingimuseks on, et kile on õhem, kui laine pikkus. Värvus tuleneb sellest, et õhukesele kilele langev valge valgus on liitvalgus ja see koosneb erinevatest värvustest, mis jagunevad ära, kuna osad valguse kiired ei peegeldu tagasi vaid läbivad kile ja seepärast ei peegeldu tagasi valge vaid hoopis värviline valgus. 60. Selgendavad katted? Katted, mis on väga õhukesed ja mille ülesanne on peegeldumist piirata ja läbi keha tulevaid valguskiiri suunata ühte kohta kokku. 61. Newtoni rõngad? Rõngad, mis tekivad kui asetada pikafookuseline tasakumer lääts tasasele pinnale, siis tekib selle valgustamisel interferentspilt, mis koosneb kontsentrilistest heledates ja tumedatest rõngastest. 62. Interferomeetrid? Optilised täppismõõteriistad, millega saab mõõta valguse
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
