VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.
VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE
· Paiaan · Ditüramb · Treen · Ümrnaios Tragöödia: Sai alguse dionüüsiatelt. Pidustustel esinesis koor ja mida aeg edasi hakati lisama draamatilist tegevust. Orkestra- ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed. Klassikalise tragöödia rajajad: Aishylos, sophokles, euripides Kasutati kahte liiki pille: näppepillid ja puupuhkpillid Kreeka muusikaõpetus Pentatoonika asemel jaotati okstaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selgeis suheteis arvudega. Keskaeg · Periood kestis u 10saj Iseloomulik Kõike mida tegid, pidid usuga kooskõlas tegema Kihistunud-vaimulikud, aadelikud ja talupojad, hiljem linnakodanikud Kirjaoskajaid oli väga vähe. Gregoriuse laul e gregoriuse koraal · Nim. Saanud paavt Gregorius Suure järgi. · Üldnimetus lauldud laulud · Vaba meetriumiga, rütm, tekib loo käigus, sõnade rütmist
ROOMA IMPEERIUMI MUUSIKA lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomlaste levinuim pill oli TIBIA (kreeka aulos või topelt aulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi SARVI, milles võib näha etruskide mõju. KREEKA MUUSIKAÕPETUS. Kreeka helisüsteemis jaguneb oktaav seitsmeks astmeks. Kreeka laade loetakse ülalt alla ning need on järjestatud DOORIA- FRÜÜGIA-LÜÜDIA. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Ppythagoras (570-496 a. e. Kr) Helide arvsuhted määrati MONOKORDI (lihtne keelpill, mille kõlakastile on pingutatud üks keel) abil. Kindlasti on hilisemat Euroopa muusikat väga tugevasti mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel on rooma filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel
kaebelaul lühiajalise eluea üle (kuna eriti kaua ei elatud sellise elustiili ja töökoormusega). Jian`an poeemid olid üleminek rahvalauludest õpetlaspoeemideks. Ruan Ji Hiinas elanud 3 saj. oli Seitsme Saaga Bambuse salusse, kuhu kuulus grupp taoistlike õpetlasi, nad olid enamasti kirjanikud ja muusikud verisel 3 saj.(sõja pärast). Niiet tema looming oli ka kirjutatud üsna veristes ja julmas maailmas. Tao Yuanming (Tao Qian) Hiina luuletaja, 4-5 saj. ülistas lihtsais selgeis värssides maaelu, veini, loodust, muistseid konfutsianistlike voorusi. Teosed ,,kojutulek", virsikuõie allikas" Wang Wei 8 saj hiina poeet, tuntud ka buddah poeet. Tangi dünastia poeet, riigimees, muusik ja maailija. Tuntud oma nelikvärsi poolest, kus tavaliselt on põhitemaatikaks inimese olemasolu, udu, vesi ja rahu. Li Bai (Li Bo) hiina luuletaja, 8 saj. tema luules kajastus inimese ja looduse ühtsus, kuuletumine kõiksuse eluhingusele (taoism)
kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi.
* Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall * Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi Dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). * Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi.
mõistuse nagu piirituski, kui teda liiga tarvitada. Mina olen kuulnud, et kes piibli kolm korda otsast lõpuni läbi loeb, see läheb lolliks. ..Aga taluinimene on rumal, tema loeb kõik sõna- sõnalt, nagu tegi minu isa, ja nõnda hakkab mõistuse peale." o Kus on tõde? Kas selles, mis oli laua ääres, või selles, mi soli nüüd asemel emaga juteldes? On tõde hirmsas ukses ja linnas või juuste lõhnas ja selgeis silmis? o Vargamäel oli ikka nõnda olnud, et kui rõõm tuli kellegi südamesse, siis lahkus ta mõne teise südamest, sest Vargamäel ei jätkunud rõõmu korraga kõigi südamete tarvis, nii vähe oli teda jumalast jagatud siia soode ja rabade keskele. Kui rõõmutsesid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad, nagu leinaksid nad oma laste nuttu. Kui kilkasid naised, siis kannatasid mehed, aga kui maitsesid mehed
annaabi.ee 
