Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

"selgas" - 6 õppematerjali

8
doc

Eesti murded

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Eesti murded Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Eesti murded............................................................................................................................ 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre....................................................................................................................... 5 3.3 Keskmurre...

Kirjandus - Keskkool
52 allalaadimist
2
docx

Murded ning kõnekäänded/tähendused

17 Kirjakeel ­ riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel ­ teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma ­ aru saama; almus ­ armuand; asine ­ hinnatav, tähtis; hajuma ­ laiali valguma; heituma ­ kartma hakkama; hubane ­ koduselt mugav; hubisema ­ võbisema; hulpima ­ vees õõtsuma; hõikama ­ (hõikega) kutsuma; irduma ­ eralduma; kulles ­ konnapoeg; kümblema ­ suplema; lõngus ­ ekstavagantselt riietatud; läitma ­ süütama; mainima ­ esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb ­ vanemateta laps; pälvima ­ midagi ära teenima; remmelgas ­ puukujuline paju; räämas ­ määrdunud; siug ­ uss, madu; susi ­ hunt; vagel ­ ussike, tõuk; valla ­ lahti, avatuks; õnar ­lohk, süvend 18 Kirderannikumurre ­ sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägita...

Eesti keel - Põhikool
8 allalaadimist
15
pdf

Mõistatused

MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütlustes e. vanasõn...

Folkloristika alused -
13 allalaadimist
15
pdf

Naljandid ja anekdoodid

Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pol...

Kultuur -
7 allalaadimist
1168
pdf

Liha töötlemine

comminuted meat batters. Journal of Food Science Journal of Food Engineering 82(3):10–315. 40:1061–1064. Andrés, S. C., M. E. Garcia, N. E. Zaritzky, and A. N. Bucharles, C., J. P. Girard, B. Desmoulin, C. W. Yuan, Califano. 2006. Storage stability of low-fat chicken and M. Bonnet. 1987. Influence de la nature des sausages. Journal of Food Engineering 72(4): lipides ingérés et du type sexuel sur la composition et 311–319. les propriétés fonctionnelles des tissus adipeux sous- Archer, B. J., S. K. Johnson, H. M. Devereux, and A. L. cutanés du porc. Revue française Corps Gras Baxter. 2004. Effect of fat replacement by inulin or 34:68–75. lupin-kernel fibre on sausage patty acceptability, post- Cáceres, E., M. L. García, and M. D. Selgas . 2008. meal perceptions of satiety and food intake in men. Effect of pre-emulsified fish oil—As source of PUFA British Journal of Nutrition 91(4):591–599. n−3—on microstructure and sensory properties of Bañón, S., P. Díaz, G. Nieto, M. Castillo, and D. mortadella, a Spanish bologna-type sausage. Meat Álvarez. 2008. Modelling the yield and texture of Science 80(2):183–193. comminuted pork products using color and tempera- Calderon-Cervantes, F. 1984. Transferts de matières ture. Effect of fatlean ratio and starch. Meat Science sous l’effet de la chaleur en cours de fragmentation, 80(3):649–655. restructuration et cuisson des produits carnés divisés. Barbut, S., and G. S. Mittal 1989. Effects of salt reduc- Thèse de Doctorat, Université B. Pascal, Clermont- tion on the rheological and ge...

Inglise keel - Tallinna Tehnikaülikool
20 allalaadimist
4
docx

18. saj Eesti valgustajad

saj Eesti valgustajad Slaid 1 - PEALKIRI Slaid 2 ­ VALGUSTUSAJASTU 1. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas 2. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse 3. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 4. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. 5. Vahenditeks olid raamatud ja ajalehed *Sellele ideoloogiale andis nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Slaid 3 ­ GARLIEB MERKEL(1769­1850) 1. Valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil. 2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. 5. Sealsete ideede mõj...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun