18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägitakse Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine sõna algul (raav kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas) 2) Läänemurret kõneldakse Lääne- ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus (õladel, linnudele) 3) Keskmurre (Põhja-Eesti, Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel), si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta), nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind. 4) Idamurre (Virumaa, Peipsi
docstxt/.txt
3.2 Läänemurre Läänemurret kõneldakse suurel alal endisel Lääne- ja Pärnumaal. Mõndagi ühist on sel saarte murdega, ent ka vana Harjumaa lääneosa keelepruugiga. Tüüpiliselt läänelik nähtus on häälikumuutus v > b, nagu Kibissaare Mihkle kibikõba lebakott, omapärane asesõnade kasutus: tule täna meia, ma tule oome teia `tule täna meile, ma tulen homme teile'. Tugevaastmeline seesütlev, nagu istub laudas, sukad jalgas, sepik selgas, ise nälgas on omane ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale. 3.3 Keskmurre Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja osalt Põhja-Tartumaa, on kõige laialdasema levialaga ja ühtlasi meie tähtsaim murre, sest sellel baseerub eesti kirjakeel. Ometi ei ole mitte kõik selle murde erijooned kirjakeelde pääsenud. Näiteks pikkade täishäälikute diftonginemine: tüma moa, suured soapad koa, edasi
kolmepäävase kuke-kuldi sabast kinni ega põle enne mitte lahti last, kui kuke-kult ise tõmmand saba kääst ää. Viimaks läind kaks naest pulmas riidu: teine ikka sõimand teist, teine lugend teisele paha sõnu, viimaks teine löönd teist leivakannikaga, teien teist piatoiduga ehk ka jumalaanniga; teine teist õlekõrrega, teine teist jumalavilja varrega; teine lükand teise jõkke, teine teise vette. Mõlemil old kasukad selgas, teisel tuliuus, teisel alles räätsepa kääst tuld; teine kasukas soand läbimärjaks, teise liotand ka üsna ää; kasukad pandud kuivama, teine palavasse, teine kerikse kohta; teine põlend sial apraks, teine kõrvend krimsu. Naesed läind kaevama: teine kohtusse, teine õiguse ette; teine soand suure õiguse, teine kange võimuse. Kivita Mats aga põle änam ilmas luband pulme teha, et kulu läheb suureks ja naesed tülisse. H II 22, 1015/9 (36) < Jüri -- J. Pihlakas (1888); avaldatud R
ning rajatisi) tähistavad kujundsõnad, kõike muud kokku on juba üpris vähe. Kui vanasõnades kehtisid metafooride mõistmiseks enam-vähem kindlad ja selged reeglid, siis mõistatustes näib, et kõik võib tähendada kõike. Suur hulk eesti mõistatusi algab näiteks sõnadega Mees läheb metsa... See metsa minev mees võib tähendada lihtsalt meest ennast: Mees läheb metsa, soolikakimp seljas (mees, köiepundar seljas); looma või lindu: Mees lääb metsa, kõver kaigas selgas (koer); Mees läheb lakka, lihavaagen pea peal (kukk). Inimolendid võivad tähistada ka taimseid objekte: Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütri käsi kõveras, poja pea ümmargune (humal); Pisuke poisike, lai kübar pääs (seen); elutuid loodusobjekte: Ema imeb poegi (jõed jooksevad merre); töö- jm. riistu: Neitsit nurgas, kuldkie kaelas (luud); Must mees mehemurdja (püss); anumaid vm. mahuteid: Vana naene nurgas, õlekubu kõhus (kaljaastja);
311–319. les propriétés fonctionnelles des tissus adipeux sous- Archer, B. J., S. K. Johnson, H. M. Devereux, and A. L. cutanés du porc. Revue française Corps Gras Baxter. 2004. Effect of fat replacement by inulin or 34:68–75. lupin-kernel fibre on sausage patty acceptability, post- Cáceres, E., M. L. García, and M. D. Selgas. 2008. meal perceptions of satiety and food intake in men. Effect of pre-emulsified fish oil—As source of PUFA British Journal of Nutrition 91(4):591–599. n−3—on microstructure and sensory properties of Bañón, S., P. Díaz, G. Nieto, M. Castillo, and D. mortadella, a Spanish bologna-type sausage. Meat Álvarez. 2008. Modelling the yield and texture of Science 80(2):183–193.
annaabi.ee 
