Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt oli geoloog ja geomorfoloog Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal. Selfiliustik on liustik, mis ujub merepinnal, olles ühendatud seda toitva maismaaliustikuga. Selfiliustikud tekivad tihti merre voolanud maismaaliustikest. Selfiliustikku võib toita ka selle pinnale sadav ja jääks muutuv lumi. Rossi selfiliustik on Antarktikas asuvaist tuntuim, selle pindala on (192 000-208 000 km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune. Teadlased puurisid kuumaveepuuriga nüüd liustikusse kaks auku ja lasksid läbi liustiku kaamera ja termomeetri
aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa jagunevad: oru- ehk mäeliustikud ja mandriliustik Mäeliustikud - libisevad mägedest mööda orgusid alla inimtegevus põhjustab: tahk, mis läbi atmosfääri sinna satub, sulatab koos päikesekiirguse mõjuga liustikke aina enam pidevas muutumises (koopad liustike sees) kui liustikud ära sulavad siis veetase tõuseb 70m Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge (toetud seifile või ujub meres) Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka seifiliustikku (see soodustab suurte jäälahmakate ehk jääägeda lahtimurdumist) Jää tihedus on veidi väiksem kui vee omal. sp hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa
Sellega kaasneb jää laialivajumine ning väga keerukad lõhede süsteemid . 11 Gröönimaa jääkilp Liustik Eraldi tuleb esile tuua selfiliustikke, mis toituvad maismaal asuvaist liustikest, kuid ujuvad ühe otsaga kalda küge kinnitunult vee (enamasti mere või ookeani) kohal. Hea näide on Rossi selfiliustik Antarktikas. Jäämäed, mis ujuvad meres, on tavaliselt selfiliustike küljest lahti murdunud suured jääkamakad. Kokkuvõte 12 Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inim-tekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, aga ka nt tuhamägi
· Alalistest tuultest, · Kivimite vastupidavusest, · Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilistest liikumistest) · Järskrannikutel süveneb veekogu kiiresti, lainete suur energia, kulutav tegevus- murrutuskulbas · Kulutusrannad- õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine · Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres · Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud)
aastaringi on jahe, võib igilumi ja jää kuhjuda tasandikulegi. Jääkuhjatis kasvab keskelt paksemaks, omandades kupli kuju. Jää hakkab väga aeglaselt liikuma kupli keskosast. Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktis) katvad lameda kupli kujulise pealispinnaga jäämassid, mille paksus on tavaliselt sedavõrd suur, et see ,,varjutab" täilikult aluspinna reljeefi. Selfiliustik Maismaalt laskuv mandriliustik jõuab mandrilava katvasse merre. Moodustub mandriliustiku jätk, mis valdavalt ujub vees ja osalt toetub merepõhja kõrgendikele. Maismaapoolse osa paksus 200-1300 m, järsakuga lõppeva merepoolse osa paksus 50-400 m. Selfiliustik võib põhimõtteliselt ulatuda ka selfi ehk mandrilava kohal asuvast madalast selfimerest kaugemale avamerele, kuid praegu selliseid liustikke pole. Kohtades, kus
kosmoseuuringutest mikrobioloogiani ja nad kõik peavad kinni pidama Antarktika lepingust. Selle kokkuleppega on keelatud jää alla maetud väärtuslike maavarade kaevandamine ja mistahes sõjalised või tööstuslikud ettevõtted mandril. Suviti külastab Antarktist iga aastal kuni 10 000 turisti. TÄHTSAMAD FAKTID: Pindala: 14 000 000 km² Rahvaarv: püsiasustus puudub Riikide arv: puudub, kuigi osad riigid nõudlevad endile osi sellest mandrist Kõrgeim tipp: Vinson (4897 m) Suurim selfiliustik: Rossi selfiliustik (192 000-208 000 km²) Lõunapooluse asukoht: 1235 km lähimast rannikust ARKTIKA Arktikasse kuuluvad ka maailma suurim saar Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared ning Põhja-Ameerika ja Euraasia tundraalad. Seal kasvab palju samblikke, samblaid, puhmastaimi ja maadjaid põõsaid, rohttaimi on vähe. Karmide ja tuuliste talvede ning igikeltsa tõttu Arktikas puid ei kasva. Arktika lõunapiiriks peetakse metsatundrat. Arktika taimed on kohastunud