Tekkis võimalus uute sademete kihi kogumisele. Niimodi võiks moodustada geosünklinaal. Teadlased tänapäevani vaidlevad geosünklinaali moodustamisest. Mehhiko lahe rannikuline muls suhtub paraleiageosünklinaalnesse. (Kea klassifikatsiooni järgi). Joonisel on näidatud Mehhiko lahe füüsiograafiline jaotus (Juning, 1958). 3. MEREPÕHJA RELJEEF JA PÕHJASADEMED Suur osa mandrilavast oli hiljuti olnud maismaa. Ta kujutab endast mandri veealust jätku. Mehhiko lahe selfile kuulub Jukatani selfile (Kampetse lahe), lääne Florida lahe self ja Tehase ja Luisiana selfid. Mehhiko lahe self nii geoloogiliste, kuid ka geomorfoloogiliste suhtes kuulub mandrisse. Dzordan ja Stuard (1959) märkasid neli erinevaid füüsika-geograafia reljeefi tüübi ülemises nõlvas ja väliskülges selfis kesk Florida lääne poolel. Neile kuuluvad väheldased rennid ja selgroogad, ning riffi tekke ja üksikuid kaljud, astmelised rennid. Need rennid on paksud terassid
Ookeani ja merede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd 200-3000m sügavusel peamiselt mandrinõlva piirkonnas; · Abüssal (kreeka keeles põhjatu) ookeani ja mrede sügavaim osa > 3000m. o Litoraal merede ja ka järvede ökoloogiline sügavusvöönd. Hõlmab ranniku- või kaldapiirkonda, kus kasvab põhjataimestik. Tingimused muutlikud, elustik väga mitmekesine. Bioproduktsioon on kõrge. Meredes vastab mandrilabale ehk selfile. Supralitpraal pritsmete vöönd; Eulitoraal loodete vöönd, tõusuvee ülempiirist mõõnavee alampiirini; Sublitoral mõõnavee alampiirist kuni taimestiku leviku alampiirini. o Batüaal - iseloomustab vee aeglane liikumine, veetemperatuuri aeglased muutused. Ei ole peaaegu üldse valgust, seega puuduvad ka taimed
· Järskrannikutel süveneb veekogu kiiresti, lainete suur energia, kulutav tegevus- murrutuskulbas · Kulutusrannad- õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine · Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres · Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud)
- Nt Harari ja McDavid (1973) õpetajate steretüübid õpilaste nimede alusel. - Meie vs nemad - -Nt Out-grupi homogeensuse efekt - eelarvamused – kasutame neid ka uute inimestega kohtudes. -Kultuurilised stereotüübid Milleks on stereotüübid kasulikud? (kuigi nad paika ei pea) Annab meile võimaluse aja ja tutvuse puudusel teha kiiresti hinnang ära Taju mehhanismid: enesetaju -SELF = referents-punkt teiste hindamisel. - Sh on määrava rolliga informatsiooni OLULISUS selfile/endale (Gangestad et al, 1992) - Projektsioon: inimesed usuvad teistel olevat samu hoiakuid, uskumusi, omadusi, mis neil endil. Enda (teadmine iseendast) põhjal lisame teistele omadusi, mis meil endal on olemas. Eriti negatiivseid omadusi! Teine inimene on peegel! Märkame omadusi tänu sellele, et meil endal on need olemas (kuid me ei taha neid tunnistada) -Analoogiate kasutamine – teiste üle otsustatakse (ehk antakse hinnang) selle järgi, kuivõrd sarnased nad on tajujaga.
Ookeani keskahelik on riftiahelik, reegline alangulise teljeriftiga. 93. Mandririftid. 94. Ookeani avanemine ja passiivne mandriäär, selle geostruktuurne korruselisus. 1. Keskahelik-ookeaniline riftiahelik: transformmurragud 2. Süvaookeani nõgu- abüssaalne tasandik: vulkaanilised mäed, joonelised vulkaanilised ahelikud, vulkaanilised platood 3. Mandriline vöönd(ookeani äär) Passiivne: self, mandrinõlv, mandrijalam Aktiivne: lisalt selfile jt ookeanisüvik+vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär(kurdmäestik) harva ka transformmurrang 95. Aktiivne ookeaniäär, selle peamised tüübid. 96. Ookeanisüvik, subduktsioonivöönd, akretsioonikiil, melanzinõgu. 97. Ofioliidid ja terreinid (võõrplokid) Ofioloofid: ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid, leitakse akretsiooniskillust. 98
annaabi.ee 
