Esteetilisuse puudumist vabandatakse enamasti funktsionaalusse, loetavuse vms nõuete täitmise vajadusega, kuid konkurssidel võistlevad paberkaardid omavahel siiski eelkõige esteetilisusega. 2.4 Kaardi kasutusmugavus Igal kaardil on mingi kasutusotstarve, mis määrab ära tema sisu ja leppemärkide valiku. Tähtis roll on tekstidel, loenditel, paberilehe formaadil ja paberi kvaliteedil, voltimise, lisatud diagrammidel, leppemärkide seletustel jms otseselt kaardipildiga mitteseotud elementidel. Kaardi kasutusmugavus ei ole midagi absoluutset, see sõltub kasutaja isikust, kaardi vanusest ja paljudest muudest faktoritest (Jagomägi, 1999). Kaardi kasutusmugavus sõltub (Mõisja 2004): · Paberi formaadist · Voltimisest · Lisainfost · Köitest · Leppemärkide seletusest · Kirjade suurusest jms 2.5 Kaardi sisu korrektsus
Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine.
algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine.
Kuigi see pole alati vajalik, siis just saatuslikes või määravates olukordades on otsekõne olemasolu nauditav. Suur osa holokausti puudutav on mahutatud teise peatükki ja hõlmab endas juba mainitud operatsioone, mõrvu, Ajutise Valitsuse tegutsemist juutide suhtes, süüdimõistetute päästmislugusid ning tapjate motivatsiooni lahti mõtestamist. Autori mõttekäik ja analüüsivõime võimaldab faktidele toetudes jõuda järeldusteni, mis põhinevad loogilistel seletustel ja nõnda harutatakse lahti nii mõnedki sõlmed. Oma koha on leidnud sündmustikud, mille kirjeldused võimaldavad toimunut hästi ette kujutada. Kirjutades esimesest juutide vastu suunatud rünnakust Leedus, mis leidis aset Kaunases 25. juunil 19417, saab jälgida sündmustekäiku, asjaolusid ja tulemust. Seesugune täpsus ja korrapära iseloomustab kogu raamatut. Eidintas kasutab teoses ka oma vanemate mälestusi. Näiteks kirjeldab ta, kuidas üks juuditar 22. juunil 1941
ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Maskeerimine
Teadmislünga täitmine Argumenteerija enda positsiooni parandamine Vastuargumendi ülesanne on argumendi kritiseerimine või täiesti ümberlükkamine Allargumendi põjendav funktsioon suuremas argumentatsioonis Nii kirjeldusel kui Al on hulk väiteid. Kuid kirjeldusel on kirjeldamise ülesanne, mitte veenmiseül. A-l on veenmisfunktsioon. Ja kirjeldusel puudub struktuur. Kõigepealt – milles see seletus sarnaneb argumendiga? Esiteks, seletustel on teadaandmise ja teadmiste korrastamise otstarve ning selles mõttes on seletamine veenmine. Teiseks, seletuse loogikas leidub (meile juba tuttav) järeldustehe. Kolmandaks, seletuse „tõlkes“ kasutatud sõnaühend ’sellepärast, et’ on sarnane järelduse indikaatoriga. Neljandaks, nii nagu kirjeldus, võib ka seletus olla argumendi eelduseks. Seletusel on isesugune loogiline struktuur. Seletus koosneb kahest osast: seletatava tõsiasja või
) Haiguse olemuse klassifitseerimisel kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus; · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku. Meditsiiniantropoloogia raames on võimalus seletada haiguste põhjusi teistmoodi kui seda teeb läänemaine, tõenduspõhine meditsiin. Tehakse vahet järgmistel haiguste seletustel: · Demonoloogilised (haiguste tekitajaks tabude rikkumine, nõidus, needus jms); · teoloogilised (jumala karistus vms); 11 · metafüüsilised (nn tundmatud jõud astroloogia jms); · teaduslikud (empiirilised teooria ja katselise tõestuse vahekord oluline). Varasemates kultuurides on domineerinud kolm esimest. Samas on ikka olnud olemas ka teaduslikule lähedane empiiriline lähenemine
annaabi.ee 
