Verdi muusikalised anded avaldusid juba üsna varakult ning tema esimeseks muusikaõpetajaks sai Roncole küla organist Pietro Baistrocchi.Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja ladina keele õpinguid kanoonik Seletti käe all. Kuid vaatamata sellele oli Barezzi võtnud Verdi oma tütre muusikaõpetajaks. Noored aga armusid üksteisesse ning 1836.aastal abaiellusid. Neende abiellust spndisid ka 2 last, kes surid veremürgitusse. Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju muusikalisi palasid kohalikule puhkpilliorkestrile, koorile ja ka orelile. Tänu Barezzi toetusele ja väikesele stipendiumile, otsustas Verdi minna 1832
vanemad talle isikliku klaveri. Verdi oli väga musikaalne ning tema muusikaanne sai kõigile kiiresti selgeks. 1820-21. aastatel, kui Verdi oli 7. aastane, liitus ta kohaliku kirikuga, kus ta laulis kooris ja võttis orelitunde. Peale Baistrocchi surma sai 8.aastasest Verdist ametlik kiriku orelimängija. 1823 aastal, kui Verdi oli 10.aastane, panid vanemad poisi Busseto linna Ginnasio kooli, mis oli kõrgem kool poistele ning mida juhtis Don Pietro Seletti. Verdi jäi aga igal pühapäeval Le Roncole kirikus oleval jumalateenistusel orelit mängima, kuhu pidi poiss iga kord mitmeid kilomeetreid jala kõndima. Verdi jätkas õpinguid terve järgmise aasta. Kui poiss sai 12.aastaseks alustas ta õpinguid Ferdinando Provesi juures. 13.-16. eluaastatel õppis Verdi Provesi juures ja käis Ginnasio koolis, mille kõrvalt kirjutas ta oma muusikat (serenaade, duosid, triosid, kirikumuusikat), mida esitas mitmel korral ka
raugastunud kirikuorganisti aeg-ajalt jumalateenistustel asendas ning 11-aastaselt tema järglaseks sai. Kuna rahva poolt armastatud tilluke muusik samal ajal Busseto linnakoolis käis, tuli tal pühapäeviti ja pühade ajal igasuguse ilmaga viie kilomeetri pikkust maad mõõta ning saadud töötasu õpinguile, toidule ja peavarjule kulutada. Kaheaastase koolipõlve tarkusi arvutamist, lugemist ja kirjutamist väheseks pidades õppis Giuseppe kohaliku kanooniku Pietro Seletti juures ladina ja itaalia keelt ning kirjandust. Ka Verdi muusikalised arusaamad ja muljed avardusid. Nii nagu paljudes teistes Itaalia linnades, tegutses ka Bussetos filharmooniaühing. Professionaalseist muusikuist koosnev orkester andis linnaväljakuil regulaarseid kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi, ühingu president aga kohalik toiduainete- ja veinikaupmees ning flöödimängija Antonio Barezzi aitas metseenina muusika arengule jõudumööda kaasa. Carlo Verdist
11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja ladina keele õpinguid kanoonik Seletti käe all. Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju palu kohalikule puhkpilliorkestrile, koorile ja ka orelile. Tänu Barezzi toetusele ja väikesele stipendiumile, otsustas Verdi minna 1832. aastal Milanosse ja astuda sealsesse konservatooriumi. Sinna teda vastu ei võetud ja ometi nimetati hilisemal ajal just see konservatoorium Verdi järgi. Verdi ise aga jätkas õpinguid eraõpetaja La
et ta raugastunud kirikuorganisti aeg-ajalt jumalateenistustel asendas ning 11-aastaselt tema järglaseks sai. Kuna rahva poolt armastatud tilluke muusik samal ajal Busseto linnakoolis käis, tuli tal pühapäeviti ja pühade ajal igasuguse ilmaga viie kilomeetri pikkust maad mõõta ning saadud töötasu õpinguile, toidule ja peavarjule kulutada. Kaheaastase koolipõlve tarkusi arvutamist, lugemist ja kirjutamist väheseks pidades õppis Giuseppe kohaliku kanooniku Pietro Seletti juures ladina ja itaalia keelt ning kirjandust. 3 Ka Verdi muusikalised arusaamad ja muljed avardusid. Nii nagu paljudes teistes Itaalia linnades, tegutses ka Bussetos filharmooniaühing. Professionaalseist muusikuist koosnev orkester andis linnaväljakuil regulaarseid kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi,
annaabi.ee 
