Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud: futurism, dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 4. Absurditeatrit iseloomustavad põhjuslikkuse puudumine, ringjas tegevus, arhetüüpsed tegelased, tähenduse kadu keeles. Kaks peategelast ootavad terve näidendi mingit tegelast nimega Godot. Oodates nad arutlevad enesetapu üle. Erinevad tegelased hakkavad nendest mööda kõndima. 5. 20. sajandi alguses. 1980-ndatel kujunes moeterminiks. Pärast taasiseseisvumist. 6
Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid 1) Konstantin Stanislavski näitleja töö endaga. Kuidas näitleja elab oma rolli sisse, kuidas ta elab karakteri rolli läbi. 2) Bertolt Brecht - tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 3) Peter Brook 4) Jerzy Grotowski 5) Eugenio Barba 6) Richard Schechner 7) Patrice Pavis 8) Manfred Pfister 9) Erika Fischer-Lichte 10) Hans-Thies Lehmann 11) Willmar Sauter 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Teater kui koht- Teatriruum jaguneb LAVAKS ja SAALIKS ehk etendajate ja vaatajate alaks. Ruumi
ja põgusalt tutvustada ka informatsiooni töötlemise mudelit. Referaadis võrreldakse ka kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete õppimisteooriate voorusi ja puudusi. Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused: - Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes? - Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele? - Millised kaks äärmuslikku suunda on eristatavad tunnetusprotsessi mudeli kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel?
1927. a. algab Weilli koostöö Brechtiga Lähemalt Bertolt Brecht’ist (1898–1956) Ta on öelnud: „Maailmas on kaks suurepärast lavastajast, Chaplin on see teine.“ Ta oli kommunismimeelne. Pärjatud 1954.a. isegi Lenini rahvusvahelise rahupreemiaga. Brechti teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõrutusefekti, mis väljendus realistlike stseenide vahele esitatavates seletatavates märkustes – kas siis loosungite või vahelaulude näol. Kasutas projektsioone, mis tõi lavale statistilist materjali. Ta oli eepilise (jutustav) teatri rajaja. Nende esimeseks koostööks oli: Songspiel „Mahagonny“ EE 1927, Leipzig Weilli idee siduda 3 laulu koos orkestrivahemängudega ühtseks tervikuks. Brechtile see mõte meeldis. Brecht kasutas selles ooperis I korda poksiringi (edaspidi samuti, selle põhimõte oli tegelaste vaheliste suhete näitamiseks).
objektiivsele positsioonile. Võõristus-efekt: sündmuste, tegude ja tegelaste võõraks tegemise protsess, piisava kriitilise distantsi loomine publiku jaoks. Brechti loodud teatrisuund, mille eesmärk oli mitte lasta publikul minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 13) Norra rahvusliku teatri areng 19.sajandil oli Norra Taani mõju all, oli autonoomne. 19.sajandi keskel iseseisvusliikumine. 1849. aastal loodi Bergenis Norra teater (Norske Teatret), dramaturgiks Ibsen. 1853. aastal Christianias ehk Oslos Norra teater, dramaturgiks Bjornsterne Bjornson. Norra teater kasvas realistlikus suunas. Christianias oli ka Vana-Taani teater. Bjornson
annaabi.ee 
